4-11-1391/3

4-11-1391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1391 (2315,11,002416; 2315,11,009352) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik J.T, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. J.T süüdi tunnistada AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates J.T aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.08.
6. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.03.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1218437 selles, et 08.03.2011 kella 13.15 ajal leiti Raadiku 21 maja eest magamast J.T, kellel tuvastati alkoholijoove 1,95 mg/l, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud AS § 70 ettenähtud väärteo, kuivõrd olles joobnud olekus magas avalikus kohas maas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik püüdnud seletusena midagi märkida, kuid arusaadav on vaid märge selle kohta, et ta on tutvunud protokolliga, ülejäänud tekst ei ole loetav. 1 21.08.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1205328 selles, et 21.08.2011 kella 17.49 ajal leiti Ümera 2 maja eest magamast J.T, kellel tuvastati alkoholijoove 1,57 mg/l, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud AS § 70 ettenähtud väärteo, kuivõrd olles joobnud olekus magas avalikus kohas maas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik seletusena märkinud, et on protokolliga nõus. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud. Kohus loeb kohtukutse kätteantuks menetlusalusele isikule ning kuivõrd menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on piisava ajavaruga väärteoasja kohtuliku arutamise aeg ja koht teada antud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 6 päeva, ära kanda Rahumäe tee 6 hiljemalt 01.10.
7. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, indikaatorvahendi kasutamise protokolle, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune leiti mõlemal juhul tänavalt lamamast, so avalikust kohast ning temal tuvastati alkoholijoove. Menetlusaluse isiku leidmise fakt päevasel ajal viitab sellele, et isik oli leidmise kohta ilmunud joobnud olekus ning joobest tingituna ei olnud enam suuteline edasi liikuma. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav avalikku kohta joobnud olekus ilmumisena, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seetõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud AS § 70 ettenähtud väärteona. Menetlusalusele isikule AS § 70 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on senini tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste väärtegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ning eriliigiliste väärtegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises ja menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 2