1-11-1303/7

Ärakiri 1-11-1303 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-1303 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline ettekanne taotlusega pikendada Pärnus Maakohtu 31.01.2011 kohtuotsusega nr 1-11-1303 G.R-ile määratud katseaega ja määrata G.R-ile katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov taotlus ja KarS § 74 lg 4 alusel: 1.1.pikendada G.R-ile Pärnu Maakohtu 31.01.2011 kohtuotsusega nr 1-11-1303 määratud 18-kuulist katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 30.oktoobrini
4. 1.2.Määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel G.R-ile katsejaks täiendav kohustus – osaleda liiklusohutusprogrammis.
5. Edastada määruse ärakiri G.R, prokurörile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 31.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-1303 mõistis kohus G.R süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, millest oli ära kantud 2 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus G.R suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras G.R kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg algas 31.01.
6. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 22.03.2012.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1 Ärakiri 1-11-1303 Kriminaalhooldusalune G.R on 31.01.2011.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtuotsusega karistatud Kars § 424 järgi 1 kuu ja 28 päeva vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui isik 18- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja jooksul asus isik tööle AS-s M, lõpetas autokooli. Peale autokooli lõpetamist pani hooldusalune toime augusti, septembri, oktoobri ja novembrikuu jooksul 5 väärtegu, mis kõik on seotud LS nõuete rikkumistega. Kriminaalhooldaja märkas, et väärtegu, mis on toime pandud 08.10.2011.a., on seotud Liiklusseaduse § 224 lg 2 rikkumisega. Kuna isikule määrati 31.01.2011.a. kohtuotsusega kohustus mitte tarvitada alkoholi, on ta seda kohustust rikkunud. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Oma seletuskirjas 21.03.2012.a. G.R tunnistab, et tarvitas alkoholi sõbra sünnipäeval ja hiljem juhtis oma mootorsõidukit olles alkoholijoobes. 01.11.2011.a. Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsuse alusel, mis jõustus 18.11.2011.a., mõisteti isikule Liiklusseaduse § 224 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 600 EUR ja samuti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE G.R katseaja jooksul käis registreerimistele õigeaegselt, aga kippus kiiremas korras ära minema, põhjendades sellega, et õpib autokoolis või on tarvis töö juurde joosta. Vestlustes ei olnud avameelne, eriti 2011 aasta lõpus. Peale autokooli lõpetamist tekkis probleem: ei osanud oma tuttavatele "EI" öelda, siis kui oli seda vaja öelda. Hetkel asi paranenud, sest isikul olid load 4 kuuks ära võetud ja ema-isa poolt olid tehtud vastavad järeldused. Viimases vestluses kriminaalhooldajaga 29.02.2012.a. isik väga kahetses ja lubas olla seaduskuulekas. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et G.R on võimeline pikendatud katseaja jooksul elama seaduskuulekalt ja läbima täiendavalt LOP programmi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldaja taotleb 31.01.2011.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtuotsuse alusel mõistetud 18- kuulise katseaja pikendamist 3 kuu võrra, seoses isiku poolt toime pandud rikkumistega, määratud kohustuse mittetäitmisega ja mittearusaamisega, et ta võib olla ohtlik ühiskonnale ja teistele kaasliiklejatele. LOP programmi läbimine aitab hooldusalusel sellest kõigest paremini aru saada. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 31.01.2011 otsusele on G.R kohustatud katseajal (31.01.2011 kuni 30.07.2012) järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et G.R on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja sõnade kohaselt G.R on kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Vastavalt erakorralisele ettekandele on politsei karistanud G.R LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. LS § 224 sätestab väärteona mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega on tõendamist leidnud, et G.R on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 Ärakiri 1-11-1303 Ka G.R poolt toime pandud kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes – joobes mootorsõiduki juhtimine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et õiguskuulekale elule suunamiseks on hädavajalik kriminaalhooldusametniku poolt välja pakutud liiklusohutusprogrammi läbimine G.R poolt, sest nagu ettekandest näha, G.R paneb toime liiklussüütegusid ja on toime pannud mootorsõiduki juhtimisi peale seda, kui ta on alkoholi tarvitanud. Vastavalt kriminaalhooldusametniku seletusele on sotsiaalprogrammi pikkus 3-6 kuud. Et G.R jõuaks täies mahus programmi läbida, tuleb kohtu poolt määratud katseaega ka pikendada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja G.R-ile kohtuotsusega määratud katseaega tuleb pikendada 3 kuu võrra ning G.R-ile tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel – osaleda liiklusohutusprogrammis. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3