järgi Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav A.G, isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXX, töökoht V OÜ, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral. Alates 11.02.2012.a tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.02.2012) Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.G
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka A.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2012.a. kuni 11.02.2012.a. s.o. 2 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui A.G ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg.1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt A.G kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.03.2012.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta A.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Aleksandr Nemtsov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse A.G-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot, määratud kaitsja tasu 38,40 eurot ja toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-2070, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
Karistuse liik ja määr: Süüdistatav A.G, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A.G süüdi tunnistada
järgi ja karistada vangistusega 3 kuud, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle
Lisakaristusena võtta A.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
Kohtuistungil jäi süüdistatav A.G sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, koopiate kulu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel A.G tuleb süüdi tunnistada
A.G-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 435 eurot, kaitsjatasu 38,40 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -3-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.