Obsah (11)

§ 130§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 312§ 313

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; tunnistada Z.U süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Z.U-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Z.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega Z.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 27 päeva võrra ning mõista Z.U-le liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Z.U kohtusaalist ning 1 lugeda Z.U vangistuse kandmise alguseks
2. märts 2012;

§ 130

lg 4 alusel vahistada Z.U ning lugeda vahistamine tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse kandmise lõppemisel. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Z.U-lt sundraha 35 (kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 76.75 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 111 (ükssada üksteist) € 75 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 9 (üheksa) € 35 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus 1 tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-2762“). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.U toime pannud kuritegudena: 1) varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, tungis 11.09.2011 kella 15.00 paiku isikute grupis koos Aivo Kallasega piirdeaia alt Viljandi linnas Piiri tänaval asuvas AS Aken ja Uks territooriumile ning varastas värvipihustuskambri küljest 12 kg vaskkaablit väärtusega 75 eurot; 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 02.12.2011 kella 14.15 paiku valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult Viljandi linnas Tallinna 24 asuva AS Rimi Eesti Food kuuluvale aiaga piiratud territooriumile.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamises vangistusega 2 (kaks) kuud KarS § 266 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.03.2011 mõistetud ärakandmata karistuse - 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 2 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja KarS § 266 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 435 (nelisada kolmkümmend viis) €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava t (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. 3 Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76.75 €. Süüdistatav kohtus kaitsja osalemist ei soovinud. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid vähendada väljamõistetavat sundraha 400 € võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 35 € ja riigi õigusabi tasu 76.75 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5. Kohtu muud põhjendused

§ 312

( ) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

( resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

§ 130

(Vahistamine ja vahistamise alused) lg 41 kohaselt võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades asjaolu, et Z.U puudub kindel elu- ja töökoht tuleb ta

§ 130

lg 41 alusel vahistada ning lugeda vahistamine tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse kandmise lõppemisel. Toomas Lillsaar Kohtunik 4