4-12-61/3

4-12-61 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-12-61 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi T.A kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.12.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2302,11,017940 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: T.A (i.k. xxx; eluk.xxx); kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus. Kohtumenetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.12.2011.a otsus väärteoasjas nr 2302,11,017940 muutmata ja kaebus rahuldamata. Täpsustada väärteoasja otsust rahatrahvi tasumise osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv kogusummas 400 eurot kuulub tasumisele võrdsetes osades 10 kuu jooksul 40 eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 13.12.2011.a. otsusega määrati Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse otsusega T.A-le Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistusena rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot, LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteo kirjelduse 2 kohaselt juhtis isik 13.11.2011 Suur-Karja 18 juures Tallinnas mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, tagurdamisel ei veendunud juht selle ohutuses ja sõitis otsa taga peatunud sõidukile. Juht põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AS DNB №rd Liising’le ja TA’le. Juht lahkus sündmuskohalt politseile ettenähtud korras teatamata. Esitatud kaebuses vaidlustab T.A otsust määratud karistuse osas. Väärteo toimepanemist ta tunnistab. Kaebuses osundatakse sellele, et menetlusalusel isikul on kaks alaealist last, kellest üht peab ta iga päev toimetama lasteaeda, raskesti haige naine ja juhtimisõiguse omasolu on vajalik pere sissetuleku tagamiseks. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.A on toime pannud rasked liiklusalased väärteod. Isikule määratud LS § 223 lg 1 sätestatud rikkumise, so liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistus 25 trahviühiku ulatuses on 1/12 võimalikust trahvisummast ning LS § 236 lg 1 sätestatud rikkumise, so liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise ja sellest nõuetekohaselt mitteteatamise eest määratud rahatrahv 75 trahvühiku ulatuses on ¼ võimalikust trahvisummas, samuti on määratud lisakaristus sanktsiooni miinimummäära lähedal. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamisel on arvestatud asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, tema põhjendused selle kohta, et juhtimisõigust on tal tarvis, on paljasõnalised ning ei ole tõendatud, kuna T.A ei ole esitanud oma väidete tõestuseks ühtegi dokumenti. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus leiab, et antud väärteoasja on võimalik lahendada ilma istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et nõustuvad asja kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluse pooled ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas nr 2315,11,013233 olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse otsus on seaduslik, piisavalt põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis T.A 13.11.2011 Suur-Karja 18 juures Tallinnas mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, tagurdamisel ei veendunud menetlusalune isik selle ohutuses ja sõitis otsa taga peatunud sõidukile. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS DNB №rd Liising’ule ja TA’ile. Menetlusalune isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile ettenähtud korras teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 73 lg 2, § 49 lg 1, § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 207, § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt nähtuvalt said vigastada mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid. KA’i poolt antud ütlustest nähtuvalt seisis tema poolt juhitud sõiduk Suur-Karja 18 maja juures, ees seisis punane Mazda, juht pani tagurpidi käigu sisse ja hakkas tagurdama. KA andis signaali, ise ta tagurdada ei saanud, kuna taha oli tekkinud järjekord. Punase Mazda juht ei pannud signaali andmist tähele, tagurdas KA’i sõiduki vasaku esikülje pihta ja sõitis minema. KA pani sõiduki andmed kirja ja teatas juhtunust politseile. 3 Menetlusalune isik väitis kaebuses, et ta ei märganud teise sõidukiga kokkupõrget, ta sai sellest teada vaid järgmisel päeval, kui talle helistati politseist. Alles siis, kui ta vaatas oma sõiduki üle ja avastas kriimud, võttis ta väärteoprotokollis kajastatu omaks. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegude toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega, KA’i ütlustega ning menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohus peab eluliselt mitteusutavaks T.A poolt esialgu esitatud väidet nagu poleks ta teise sõiduki riivamist manöövri sooritamise ajal tundnud ja sellest tulenevalt ei oleks ta väidetavalt tahtlikult rikkunud LS § 169 lg 5 sätestatud nõudeid. Manöövri sooritamise ajal, eriti tagurdamisel peab juht olema kindel, et manööver ei ohustada teisi liiklejaid. Arutatavas väärteoasjas on tuvastatud, et mõlemad sõidukid said ka vigastused ning lisaks sellele on tunnistaja ütlustega tuvastatud, et tunnistaja andis menetlusalusele isikule tagurdamise ajal signaali. Sellises olukorras on kohtu arvates täiesti välistatud, et T.A ei tundnud teise sõiduki riivamist ja sellest tulenevalt oli tema poolt liiklusõnnetusest politseile teatamine kohustuslik. Jättes selle liiklusseaduse nõude täitmata pani ta LS § 236 sätestatud väärteo toime kavatsetult. Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb karistusena ette selles sätestatud väärteo eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi samas ulatuses, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st
3. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid eesmärki. Menetlusaluse isik on toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millest vähemalt üks on tahtlik tegu. Tema tegevusega on tekitatud varaline kahju AS DNB Nord Liising’ule ja TA’ile. Seetõttu on kohtuväline menetleja karistuse määra valikult õigustatult hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust ja põhjendatult arvestanud T.A-le määratud varasemaid karistusi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on T.A varem korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras erinevate liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, sh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. T.A on karistatud varasemalt väärteokorras nii kergemaliigiliste karistustega rahatrahvide näol, kui ka arestiga. Varasemad karistused aga ei mõjutanud teda muutma oma suhtumist liiklusohutuse nõuetesse. Seega ei täitnud varasemad karistused eripreventiivset eesmärki. Seetõttu ühineb kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et T.A suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Kohus märgib, et kaebuses toodud asjaolud on olnud menetlusalusele isikule teada ka enne arutatavate väärtegude toimepanemist, samuti oli ta teadlik enda varasemate ja kehtivate karistuste arvust, mistõttu oleks ta pidanud olema eriti ettevaatlik ja hoolikas liiklusnõuete täitmisel. Menetlusaluse isiku käitumisest, mis tingis ta väärteokorras vastutusele võtmise, teeb aga kohus järelduse, et haige naise ja laste eest hoolitsemise kohustus tuleb talle meelde 4 üksnes siis, kui ta peab määratud karistused ära täitma ning nende probleemide tõstatamisega püüab ta vaid ennast õigustada ja karistuse kandmisest vabaneda. Kohus leiab, et põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, vastab T.A süü suurusele ja on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Arvestades T.A majanduslikku olukorda, leiab kohus, et on alust vastavalt KarS § 66 sätestatule määrata rahatrahvi tasumise osade kaupa. Kohus juhindub V™S § -dest 120, 132-
4. Kohtunik