4-11-4506/7

4-11-4506 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2012.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-4506 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu J.V kaebus Maksu- ja Tolliameti ameti 04.11.2011 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930011000956 Kaebuse esitaja J.V, isikukood xxx, xxx Kaitsja Maris Merilo Cavere Õigusbüroo OÜ Estonia pst 1, 10143, Tallinn e-post maris@cavere.ee Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus registrikood 70000349 Narva mnt 9j, Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 109-111; § 132 p 1; § 132-135 kohus otsustas:
2. Jätta J.V kaebus Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrollitalituse inspektor Marina Kaasik 04.10.2011.a. koostatud kiirmenetluse väärteoasjas nr 930011000956 otsuse nr 930011000956/3 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata.
3. Menetluskulud jätta J.V kanda.
4. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse 4-11-4506 kasutamise soovist. VAIDLUSTATAV OTSUS Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse Tollikorralduse osakonna piirikontrollitalituse inspektor Marina Kaasik koostas 04.10.2011.a. väärteoasjas nr 930011000956 kiirmenetluse otsuse nr 930011000956/3, millega karistas J.V tolliseaduse § 79 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. kohaselt Vastavalt otsusele esitas 21.07.2011.a. kell 14:42 AS Aspidora deklarant J.V tollile tolli elektroonilise deklaratsiooni, millega deklareeris kauba, mis pidi asuma konteineris CBHU5960027, vabasse ringlusesse. J.V märkis deklaratsioonil kauba asukohaks AS Muuga CT aadressil Veose 16, Maardu, Harju maakond. 21.07.2011 selgus, et laev, millel asus konteiner deklareeritud kaubaga ei olnud deklaratsiooni esitamise ajaks tegelikult Muuga sadamasse jõudnud vaid asus koos laevaga „Aurora“ alles merel, Gotlandi ja Saaremaa vahel ja konteiner laaditi maha alles 23.07.2011 kell 13.
5. Kohtuväline menetleja leidis, et J.V ei kontrollinud kauba asukohta enne tollile deklaratsiooni esitamist, hoolimata vastava võimaluse olemasolust, kuigi oli ta teadlik, et deklarant vastutab deklareeritud andmete täielikkuse ja õiguse ning esitatud dokumentide autentsuse eest. Tegutsedes professionaalse deklarandina oma töös alates 1999.a., peab ta olema teadlik kaupade tollivormistamise nõuetest ja vastutusest tolli ees tollideklaratsiooni esitamisel ja seetõttu mõistma, et kergemeelne suhtumine võib kaasa tuua süüteokooseisule vastava asjaolu saabumise. Eeltoodut tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et J.V pani temale inkrimineeritud väärteo toime kergemeelsusest ning on temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja viitas koosseisu kvalifitseerimisel Nõukogu 12 oktoober 1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikkel 4 punktile 18, mille järgi on deklarant isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel deklaratsioon esitatakse samuti Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 199 p-le 1, mille alusel tekib deklarandi või tema esindaja allkirjastatud deklaratsiooni esitamisel tollile deklarandil või tema esindajal kehtivate õigusaktide alusel vastutus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest, lisatud dokumentide ehtsuse eest ja kõikide kohustuste täitmise eest, mis on seotud kõnesolevale kaubale asjassepuutuva tolliprotseduuri kohaldamisega. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris J.V teotolliseaduse § 79 lg 1 järgi, leides, et väärtegu on toime pandud kergemeelsusest. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüvõimeline ning kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KAEBUS Menetlusaluse isiku kaitsja Maris Merilo esitas 21.11.2011.a otsusele kaebuse taotledes otsuse tühistamist ja menetluskulude kohustatud isiku kanda jätmist. Kaitsja põhjendas kaebust järgmiselt: Tulenevalt rahandusministri 22.06.2009.a määruse nr 42 § 6 lg 4 p 1 deklarant või tema esindaja tollideklaratsiooni esitamise käigus esitab tollideklaratsiooni aktsepteerimiseks pärast selles sisalduva teabe nõuetele vastavuse kontrolli, kui kauba ja asjassepuutuvate lisadokumentide esitamine tollile on tagatud. Samuti selgitatakse kaebuses, et 2 4-11-4506 andmetöötlussüsteem aktsepteerib tollideklaratsiooni ja omistab tollideklaratsioonile aktsepteerimise numbri, mis sisaldub tollideklaratsiooni lahtris A. Aktsepteerimise numbri omistamisega andmetöötlussüsteemi poolt loetakse tollideklaratsioon tollile esitatuks ning kaup tollikäitlusviisile suunatuks. Sama lõike p 2 kohaselt katkestab deklarant tollideklaratsiooni menetlemise, kui tollideklaratsioon suunatakse kontrollimisele ning võtab viivitamatult ühendust tollideklaratsiooni aktsepteerimise tolliasutusega. Tulenevalt rahandusministri 22.06.2009.a määruse nr 42 „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ § 9 kontrollitakse aktsepteeritud tollideklaratsiooni vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 68 üldjuhul kolme tööpäeva jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib toll nimetatud tähtaega pikendada. Toll võib selleks, et juba aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida, vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid, nad võivad nõuda, et deklarant esitaks tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrolliks muid dokumente ja käesoleval juhul pidanuks eksimus kauba asukoha ja laeva „Aurora“ saabumisajas selguma koheselt peale deklaratsiooni esitamist ja aktsepteerimist tolliformaalsuste käigus, sest Põhja MTK kontrollis deklaratsiooni 22.07.2011.a, mil soovis ka J.V-lt täiendavat teavet kauba hinna kontrollimiseks. Toll ei nõudnud J.V-lt täpsustusi ega parandanud ka ise viga deklaratsioonis esitatud konteineri asukoha andmetes ning kuna Põhja MTK kooskõlastas 22.07.2011.a ka taotluse läbivaatuse teostamiseks 23.07.2011.a kell 10:00, on viimased eksinud tolliformaalsusi täites s.t J.V puudus teadmine deklaratsioonis esinenud eksimuse kohta kuni Põhja MTK korraldatud ülekuulamiseni 27.10.2011.a. s.t toll oleks tolliformaalsuste läbiviimisel ja tollikontrolli teostamisel pidanud kauba asukoha andmete ebaõigsuse avastama, kuna toll oli juba aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollides ei nõudnud muid dokumente konteineri asukoha määratlemiseks s.t on tegemist tolli eksimusega deklaratsiooni kontrolli teostamisel. Lisaks selgitab kaebuse esitaja esindaja, et TS § 50 lg 1 kohaselt võib tolliametnik tollideklaratsiooni järelkontrolli käigus ühenduse tolliseadustiku artiklis 78 sätestatud õigusi kasutada talle Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud isiku antud volituse alusel oma pädevuse piires. ÜTS art 78 alusel võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat teavet. Kaebaja hinnangul oli tolli käsutuses teave selle kohta, et konteiner ei olnud 21.07.2011.a vabatsoonis, samuti oli tolli käsutuses teave laevade positsioneerimiskaartide kohta, kuid toll ei võtnud ei deklaratsiooni kontrollimiseks ettenähtud 3 tööpäeva jooksul ega ka hilisema aja jooksul olukorra lahendamiseks kasutusele meetmeid, mis võimaldanuks konteineri asukohta korrektselt positsioneerida ning deklaratsiooni vastavalt parandada s.t toll on käitunud ekslikult võttes antud juhul kasutusele ebaproportsionaalselt ranged meetodid deklaratsiooni andmete parandamiseks olukorras, kus ta – toll ka ise tugineb J.V-ga samadele faktidele tolliformaalsusi teostades, mistõttu ei ole J.V-le karistuseks määratud rahatrahv põhjendatud. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD 12.12.2011.a. edastas Harju Maakohus Maksu – ja Tolliametile J.V lepingulise esindaja Maris Merilo esitatud kaebuse ärakirja koos lisadega ja taotles kohtuvälise menetlejapoolset kirjalikku seisukohta esitatud kaebusele ning seisukohta selles, kas kohtuväline menetleja on nõus käesolevat kaebemenetluses olevat väärteoasja arutama kirjalikus menetluses. (tl 36) 3 4-11-4506 23.12.2011.a. esitas kohtuväline menetleja – Maksu – ja Tolliamet omapoolse kirjaliku seisukoha kaebuse esitaja J.V kaebusele ja nimelt teavitati kohut lühidalt sellest, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu nende hinnangul puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks, sest kohtule esitatud kaebusest ei nähtu ühtegi väidet, milline lükkaks ümber menetlusaluse isiku käitumises süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu esinemist, samuti asuvad nad seisukohale, et ei ole jälgitav kaebaja põhjendus otsuse tühistamise nõudes s.t juhindudes V™S § 132 p 1 taotlevad nad kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning menetluskulude kaebaja kanda jätmist ja seda alljärgnevatel põhjustel, nimelt juhib kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses tähelepanu sellele, et tolli poolt läbiviidud deklaratsiooni kontroll ei olnud puudulik, kuivõrd kontrolli käigus (esmalt dokumentide kontroll ning seejärel kauba läbivaatus) avastatigi deklaratsioonis esinenud puudused ja deklaratsiooni esitamisele järgneva kontrolli teostamine või mitteteostamine ei väära tema – J.V poolt väärteo toimepanemist deklaratsiooni esitamisel. Kohtuväline menetleja nõustus J.V, et kaebaja ei olnud teo toimepanemise ajal teadlik sellest, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Ka otsusest nähtuvalt ei ole menetlusalusele isikule ette heidetud teo teadvalt toimepanemist. Menetlusalusele isikule süüks pandud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahvi suuruse määramisel on nad arvestanud J.V poolt toimepandud teo subjektiivse küljega. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub käesolevas asjas poolte vahel vaidlus menetlusaluse isiku poolt väärteo objektiivsete tunnuste täitmise osas s.t üheselt on selge, et menetlusalune isik esitas tollideklaratsioonis valeandmeid, samuti on tuvastatud, et menetlusalusel isikul oleks olnud võimalik valeandmete esitamisest hoiduda. Kohtuväline menetleja ei nõustu J.V, et tema karistamine ei ole põhjendatud, kuna toll on lähtunud deklaratsiooni kontrollimisel deklaratsioonis esitatud andmetest. Kohtuväline menetleja leiab, et deklaratsiooni kontroll saabki tugineda esmalt deklaratsioonil kajastatud andmetele ning seejärel kauba ja dokumentide kontrollile ja kuna deklaratsioonis on deklarandil kohustus esitada üksnes tõeseid andmeid, on ka tolli poolt nende andmete õigsuse eeldamine mõistlik. Deklarandil lasub kohustus veenduda kõikide esitatavate andmete õiguses ning üksnes tõeseid andmeid deklareerida, antud juhul oleks olnud deklarandil andmete õigsuses võimalik veenduda võttes ühendust OÜ-ga Pirita Marine või kohapeal kaupa üle kontrollides (deklarant vastutab ka kauba vastavuse eest deklaratsioonile). (tl 43-45) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Pooled on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebuse esitaja J.V kaitsja Maris Merilo poolt 21.11.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale laekunud kaebus Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930011000956 tühiseks tunnistamiseks ja menetluskulude kohustatud isiku kanda jätmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 4 4-11-4506 TS § 79 lg 1 näeb ette väärteokaristuse tolliametniku takistamise, sealhulgas läbivaatuse teostamise takistamise või tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või ettenähtud tähtpäevaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist. Vaidlust ei ole selle üle, et AS Aspidora deklarant J.V, omades selleks volitusi, esitas 21.07.2011.a. kell 14:42 tollile elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu deklaratsiooni nr 11EEE1210EE91527725, milles deklareeris vabasse ringlusesse lubamise protseduuriga kaupa, mis pidi asuma konteineris CBHU
6. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku J.V enda 27.10.2011.a. antud ütlustega (vt tl 2321), Natalja Arhangelskaja poolt 28.10.2011.a. tunnistajana antud ütlustega (vt tl 18-16), täis konteineri väljastamiskorraldusega OF11-369654 B/L nr 36-00153510 (vt tl 14, tl 13), J.V poolt 21.07.2011.a. esitatud deklaratsiooniga 11EE1210EE91527725 (vt tl 11, tl 1418,), Muuga CT AS laoprogrammi väljavõttega (vt tl 9), seisuga 21.07.2011.a. laeva „Aurora“ positsioneerimise kaardiga. (vt tl 8-7), ja 25.07.2011.a Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse ametnike poolt koostatud kauba läbivaatuse aktiga nr 11-12.1-5/11/2621 (vt tl 6-5) on tõendatud et J.V märkis 21.07.2011.a. kell 14:42 tollideklaratsioonis nr kauba asukohaks 74115 s.o AS Muuga CT, aadressil Veose, 16, Maardu, Harju maakond, kus reaalselt kaupa deklaratsioonis märgitud ajal ei olnud. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on,
7. märtsi 2006 otsuses nr 3-1-1-155-05 avaldanud, et maksudeklaratsiooni (sh tollideklaratsiooni) allkirjastamine ei ole käsitatav pelgalt formaalsusena. Just deklaratsiooni allkirjastaja pädevuses on langetada lõplik otsustus, millised andmed allkirjastatavasse deklaratsiooni kanda. Samuti et. deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Kohus leiab, et J.V oli võimalus ja kohustus kontrollida, kas tema poolt deklaratsioonile märgitavad andmed vastavad ka tegelikkusele isegi kui tal puudus ligipääs laeva positsioneerimise kaardile. Kohus leiab, et kaebaja etteheited tollile, et toll võib omal algatusel või deklarandi taotlusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi, ei ole asjakohane, sest nimetatud muudatuste tegemine ei välista deklarandipoolse rikkumise koosseisu vaid selle eesmärgiks on pelgalt ebaõigete andmete parandamine. Kohus leiab, et tollideklaratsioonile kauba väära asukoha märkimine on TS § 79 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu objektiivne tunnus s.o valeandmete esitamine ning sellest tulenevalt loeb kohus ka TS § 79 lg 1 märgitud väärteo objektiivse koosseisu tuvastatuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.V deklarandina pidi pidama võimalikuks süüteokoosseisule - käesoleval juhul TS § 79 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu pani siiski toime temale inkrimineeritud väärteo. J.V deklarandina tegutsedes oleks tulnud kohusetundlikumalt ja tähelepanelikumalt hinnata, kas kaupa saab ikka deklareerida üksnes dokumentide põhjal, ilma, et realiseeruks TS § 79 lg 1 märgitud väärteokoosseis. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, menetlusalune isik oma süüd tunnistanud ei ole. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud alamääralähedane karistus on samuti põhjendatud, arvestades, et menetlusalune isiku süü ei ole suur ja teda ei ole varem analoogse süüteo eest karistatud. 5 4-11-4506 Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus kaebuse esitajale on põhjendatud ja seaduslik, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitajale süüks arvatav väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning J.V on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Velmar Brett Kohtunik 6