4-12-5085/7

Ärakiri Kohtuasi 4-12-5085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2012.a, Rakvere Väärteoasja number 4-12-5085 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi T.T kaebus väärteoasjas nr 2590,12,004224 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,004224 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: menetlusalune isik T.T (ik: xxx; elukoht: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,004224, millega määrati T.T-le Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot, muutmata ja T.T kaebus rahuldamata. Rahuldada T.T taotlus ja võimaldada tal tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,004224 LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 320 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et jaanuaris 2013 tuleb T.T tasuda 34 eurot ning sealt edasi igakuiselt 26 1 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. I Asjaolud ja menetluse käik 1. 08.09.2012 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tõnu Kalm menetlusalusele isikule T.T-le väärteoprotokolli AB1293677-4224 selles, et tema 07.08.2012 kell 10.00 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada tn 3A maja kõrval liikudes Laada tn suunas juhtis mootorsõidukit ja enne manöövri alustamist ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara. Juht tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusena sõitis otsa pargitud xxxx (xxxx). Põhjustas sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varalist kahju tekitas R Kale. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Menetlusalune isik rikkus LS § 16, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 169 lg 5 nõudeid ja tema tegu kvalifitseerus LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Väärteoprotokollile oli lisatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,004224 määrati menetlusalusele isikule karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot. Samas ei ole otsuse kohaselt menetlusaluse isiku süü LS § 236 lg 1 kohase väärteo toimepanemises usaldusväärselt tõendatud. Tõendatud ei ole asjaolu, et menetlusalune isik teadis temale LS § 169 lg 5 loetletud kohustuste tekkimisest. 3. 12.10.2012 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsusele väärteoasjas nr 2590,12,004224. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik otsuse karistuse osas. Kaebuses märgitakse, et T.T tunnistab oma süüd, kuid leiab, et talle mõistetud karistus on liiga range. Kaebuse esitajal ei ole võimalik korraga nii suurt summat maksta. Kuna tal on olemas töökoht, võiks vähendada rahatrahvi suurust ja võimaldada see tasuda ositi. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku töötasu väike. 4. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule 07.11.2012 saadetud vastuskirja kohaselt tunnistab T.T kaebusest nähtuvalt oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohtuväline menetleja märgib, et on nõus, et isikule võimaldatakse tasuda rahatrahv ositi, kuid ei ole nõus karistuse vähendamisega. 2 II Kohtu põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et T.T kaebus karistuse vähendamise osas tuleb jätta rahuldamata. 6. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli, tunnistaja R. Ka ülekuulamise protokolli, tunnistaja T. Ni ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Tunnistaja T Ni ülekuulamise protokollist (t lk 12) nähtub, et tunnistaja kuulis 07.08.2012 kella 10 paiku Rakveres Rohuaia 22 juures autode kokkupõrget ning vaadates, mis juhtus, nägi, et punast värvi xxxx tagurdas otsa Laada 3a maja juures parkivale sõiduautole xxxx. Hetke seisis xxxx juht autost väljumata, siis hakkas sündmuskohalt lahkuma. xxxx number hakkas x-ga ja tähed olid xxxx. xxxx lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja R Ka ülekuulamise protokolli (t lk 14

1. jj)kohaselt parkis ta 7. augustil kella 9.45 paiku oma isikliku sõiduauto Rohuaia tänavale IF kindlustuse ette ja läks sisse. Umbes kümne minuti pärat läks ta välja. Tema juurde tuli meesterahvas, kes oli näinud, kuidas punane Xxxx sõitis tema autole otsa ja sõitis seejärel koha pealt minema. Ta andis ka ühe auto numbri. Tunnistajale meenus, kuidas üks punane auto seisis tema auto kõrval ja kindlustusse sisenedes tuli talle vastu üks naisterahvas. Hiljem küsis tunnistaja kindlustusest naise kohta. Mõni aeg hiljem sõitis kindlustuse juurde naisterahvas punase Xxxx numbriga xxxx. Naine ütles, et ei olnud aru saanud, et sõitis teisele autole otsa. Liiklusõnnetust pealt näinud mees ütles, et löök oli tugev ja kostis kaugele. Tunnistaja autol oli deformeerunud vasak esiuks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (t lk 17
2. jj)kohaselt lõpetas ta 07.08 kella 10 paiku töö, läks auto juurde ja alustas sõitu. Ta vaatas tahavaatepeeglisse, kuid taga seisvat autot ei näinud. Ta tagurdas, aga midagi ei kuulnud ega tundnud. Ka enda auto juures ei märganud ta hiljem midagi. Koju jõudes sai ta abikaasalt juhtunust teada, kuna politsei oli helistanud. Seejärel sõitis ta tagasi sündmuskohale. Menetlusalune isik tunnistab ennast süüdi, kuid kinnitas, et ta tõesti ei tundnud seda. Fototabelitest (t lk 21
3. jj)ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (t lk 26) nähtub, et sõiduautol xxxx reg.nr. xxxx on deformeerunud vasak esiuks. Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid, leiab, et T.T on rikkunud LS § 49 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 16 lg-s 1 sätestatud nõudeid. 3 Seega on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendamist leidnud. 7. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses palunud vähendada talle määratud karistust, kuna see on liiga range, ning palunud võimaldada talle selle ositi tasumine. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku taotlus vähendada talle määratud rahatrahvi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses ehk alla sanktsiooni keskmise määra. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistusregistri väljavõttest (t lk 25) nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus oli liiga range. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule määratud karistus proportisonaalne tema poolt toime pandud rikkumise raskusega ning kohus ei pea põhjendatuks seda vähendada. 8. Menetlusalune isik on palunud võimaldada talle rahatrahvi tasumine ositi. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Menetlusalune isik põhjendab taotlust sellega, et tal ei ole võimalik korraga nii suurt summat ära maksta ning et tema töötasu on väike. Kohus leiab, et antud juhul saab menetlusalusele isikule võimaldada tasuda talle määratud rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Seega tuleb menetlusalusel isikul T.T tasuda talle Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,004224 määratud rahatrahv summas 320 eurot ühe aasta jooksul selliselt, et jaanuaris 2013 tuleb tasuda 34 eurot ja sealt edasi igakuiselt 26 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.10.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,004224 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata, kuid võimaldab menetlusalusel isikul tasuda talle määratud rahatrahv ositi. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4