2 alusel vähendatud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta. Vabanes pärast karistuse kandmist 14.12.2011.a..
Alates 18.07.2012.a. kohaldatud tõkend – vahistamine. vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.D KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada K.D KarS § 266 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1/üks/ aasta ja 3 /kolm/ kuud vangistust. Vähendada
2 kohaselt K.D-le mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 /kümme/ kuud. K.D suhtes valitud tõkend – vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Või vastavalt
lg.1 p.7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise päev, s.o. 17.07.2012.a.. VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista K.D `ilt Anne-Liis Laaneste kasuks. 10 /kümme/ eurot VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista K.D `ilt 331 /kolmsada kolmkümmend üks/ eurot OÜ Honeywell kasuks. Tsiviilhagi kanda OÜ Honeywell arveldusarvele nr 221011359600, Swedbank. VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista K.D `ilt 144 /sada nelikümmend neli/ eurot ja 80 /kaheksakümmend/ euro senti OÜ Calistex Hotels kasuks. VÕS § 1043 ja
1 alusel välja mõista K.D `ilt 465 /nelisada kuuskümmend viis/ eurot OÜ Deebet Agent kasuks. Tsiviilhagi kanda OÜ Deebet Agent arveldusarvele nr xxxxxxxx, Swedbank. Asitõendid: - CD-plaadid 2tk turvakaamera salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. - musta värvi naha taolisest materjalist jope, firma Marc O`Polo tumepunast värvi rahakott, milles on K.D nimele, ik XXX isikutunnistus, nr A1438496, kliendikaardid: Sportland, K.D nimele Seppälä klubi kaart, ZEN kõnekaardi aluskaart numbriga xxxx, Swedbank kontonumbriga xxxxxxxx kaart, Elioni kõneaega, 50EEK kaardid, 3tk, mobiiltelefoni kõnekaart Saunalahti nr xxxx, mobiiltelefoni kõnekaart Choice Mobile nr 8947080058000055728, ühistranspordi ühe tunni pilet, 1€, sõidutalong 0,50€ ning märkmik - antud hoiule allkirja vastu K.D, jätta kohtuotsuse jõustumisel K.D. - musta värvi nahataolisest materjalist rebenenud rahakott, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha K.D-lt mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 2 tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU K.D süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 04.05.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest, 27.05.2012.a. tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tn 16 asuvasse Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimesel korrusel asuvasse lukustamata klassiruumi V10, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu ALL rahakotist sularaha summas 10 eurot, alaealise kannatanu KF rahakotist sularaha summas 20 eurot ja 50 SEKi (Eesti Panga 27.05.2012.a. seisuga 5.50 eurot), alaealise kannatanu RAJ kotist sularaha summas 5 eurot ning alaealise kannatanu RL rahakotist sularaha summas 20 eurot. Samuti tema 12.07.2012.a. ajavahemikul kella 16.00st kuni kella 16.30ni Tallinnas, aadressil Mündi 3 sisenes restorani Turg, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas baarileti taga asuvast rahakarbist sularaha summas 331 eurot, millega tekitas OÜ-le Honeywell kahju summas 331 eurot. Samuti tema 13.07.2012.a. ajavahemikul kella 17.44st kuni kella 17.49ni Tallinnas, aadressil Suur-Karja7/Väike-Karja 2 asuvast Hotel Barons teise korruse restorani Margarita teeninduslaua lukustamata sahtlist, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas metallist sigarikarbist sularaha summas 144.80 eurot, tekitades OÜ-le Calistex Hotels kahju summas 144.80 eurot. Samuti tema 14.07.2012.a. kella 17.52 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Karja 1 asuvast restoranist Magic, avas võtmega kassaaparaadi, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas sularaha summas 465 eurot, tekitades OÜ-le Deebet Agent kahju summas 465 eurot. Samuti tema 17.06.2012.a. kella 11.20 ajal tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 104 asuvasse AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastava kirurgia kliiniku kolmandal korrusel asuvasse lukustamata puhkeruumi, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle edaseadusliku omastamise eesmärgil varastas lukustamata kapist - kannatanu UE kuuluva musta värvi nahataolisest materjalist rahakoti maksumusega 6 eurot, milles olid kannatanu nimele väljastatud isikutunnistus, SEB pangakaart koos kontokaardiga, pensionitunnistus, paroolikaart, R-Kioski kampaaniakaart, meditsiiniseadme kaart, erinevad dokumendid- väärtuseta ning sularaha 5 eurot; - kannatanu SZ kuuluva musta värvi läikivast nahataolisest materjalist firma Butun rahakoti maksumusega 20 eurot, milles olid juhiload kannatanu nimele ning sularaha 9.60 eurot; - kannatanu VB kuuluva punast värvi nahataolisest materjalist rahakoti maksumusega 20 eurot, milles olid isikutunnistus kannatanu nimele, SEB pangakaart koos kontokaardiga, erinevad dokumendid väärtuseta ning sularaha 29.90 eurot. 3 Nimetatud rahakottidega hakkas lahkuma haiglast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna trepikojas peatas teda haigla töötaja, kes võttis temalt ära tema poolt varastatud esemed. K.D ise lahkus sündmuskohalt. Seega K.D, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 27.05.2012.a. toime pannud varguse sissetungimisega, 30.05.2012.a. kella 10.55 ajal tungis valdaja tahte vastaselt, lukustamata ukse avamise teel Tallinnas, XXX asuvasse ™ ruumides asuvasse KK kuuluvasse korterisse. Seega K.D, olles varem toime pannud sissetungimise, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime KarS § 266 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav K.D, et esitatud süüdistus on temale arusaadav. Tunnistab ennast süüdi kõigis temale inkrimineeritavates kuriteo episoodides. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Ta ei pea enda ülekuulamist vajalikuks. Ta jääb nende ütluste juurde, mis andis eeluurimisel. On nõus hüvitama tekitatud kahju. Kahetseb toimepandut. Menetluskulud palub jätta osaliselt riigi kanda. Kaitsja Toomas Bekker asus seisukohale, et kuriteod on toime pandud ja õigesti kvalifitseeritud ning tõendid on lubatavad. Kohtulike vaidluste käigus märkis kaitsja, tema kaitsealuse poolt on kuriteod toime pandud ja õigesti kvalifitseeritud. K.D tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toimepandut. Aususe eest mõista K.D `ile väiksem karistus, kui palus prokurör. Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. HAGID: Kriminaalasjas on kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid järgnevalt: kannatanule LLle tekitati vargusega 27.05.2012.a. varaline kahju summas 10 eurot. /tl. 21-23, 24/; kannatanule OÜ Honeywell´ile tekitati vargusega 12.07.2012.a. varaline kahju summas 331 eurot. /tl. 173174, 175/; kannatanule OÜ Calistex Hotels´ile tekitati vargusega 13.07.2012.a. varaline kahju summas 144,80 eurot. /tl. 221-222, 223/; kannatanule OÜ Deebet Agent´ile tekitati vargusega 14.07.2012.a. varaline kahju summas 465 eurot. /tl. 228-230, 232/. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuuluvad esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 4 VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (Kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanutele on kahju põhjustatud K.D tegevusega. Nii kriminaalasja eeluurimisel kui ka toimunud kohtuistungil, kus ta kinnitas eeluurimisel antud ütlusi, on K.D ka ise tunnistanud kahjude tekitamist ning ühtlasi avaldanud soovi ka kannatanutele tekitatud kahjud heastada. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja esitatud kannatanute poolt mõistlikus suuruses ning tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuuluvad esitatud hagid täies mahus väljamõistmisele süüdistatavalt K.D. K A R I S T U S: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendava asjaolu esinemist, vastutust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatavat K.D on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud. /tl. 64-85, 259 - 270/. Süüdistatavat K.D karistatud.(tl.64-85). on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest Süüdistatav K.D on toime pannud teise astme kuriteod – 5 võõra vallasasja äravõtmise episoodi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning 1 valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise episoodi. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav K.D ei tööta. Kohus leiab, et süüdistatavat K.D ´it tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna K.D `i on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Samuti oleks mõistetud vangistusest (osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud kuriteod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki ( RKKK 3-1-1-21-05 p. 5 ). 5 Arvestades süüdistatavale inkrimineeritavate kuriteo episoodide arvu, leiab kohus, et süüdistatavat K.D ´it tuleb karistada reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning seda sellepärast, et viimane puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, on nõus kannatanutele tekitatud kahjud hüvitama. Kõike eelpool toodut arvesse võttes seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuseks KarS § 199 lg. 2 p 8,9 järgi vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud, KarS § 266 lg. 2 p. 1 järgi vangistuse 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldades
2 sätteid vähendada K.D ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. Menetluskulud:
lg.1 p.1 ja
1 p. 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
3 on sätestatud, et menetluskulusid määrates arvestab kohus südimõistetud varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus tõdeb ja lähtub antud juhul
3 sätestatust, et juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad need asjaolud, mis lubaksid järeldada, et K.D esinevad takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdimõistetu maksejõuetusele viitab eelkõige temal töökoha puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et K.D ´il tuleb hüvitada ka kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju. Kohaldades
lg.3 sätteid ning pidades silmas ka K.D `i varalist seisundit (käesoleval momendil) ja resotsialiseerumisväljavaateid (vabanemise korral) jätab kohus määratud kaitsjale makstud tasu ning sundraha riigi kanda. Kohus juhindub
§-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 180 lg 1,2,3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312; 313; Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.