← Eesti

1-12-9225/5

Obsah (5)§ 424§ 50§ 74§ 75§ 56

1-12-9225 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-9225 (12230109031) K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Maigi Simson Süüdistatav , isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik , N.A emakeel : eesti keel ; keskeriharidusega; töökoht: PAAS, elektritööde juht, elukoht: XXX , varem kriminaalkorras karistatud : 1) 05.05.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi rahaline karistus 280 päevamäära, so.

14000 krooni,

§ 50

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks tõkend Kaitsja elukohast lahkumise keeld alates 24.08.2012 Mariann Tusti RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;

§ - dest 56 lg 1 Süüdi tunnistada N.A

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 3 kuulise vangistusega.

§ 74

lg 1,3 alusel N.A-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab alljärgnevaid

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 22.oktoober 2012.a.

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.A-lt 4 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on N.A kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista N.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 19.12 eurot riigituludesse ja KrMS § 179 lg 1 p 2 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha jamenetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse „N.A sundraha või menetluskulu 1-12-9225 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU N.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.06.2012 kella 00:00 ajal Harjumaal, Jüris, Ehituse tänaval asuvate garaažide juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 2,14 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,08 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus N.A liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani N.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

27.09.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson , süüdistatav N.A ja tema kaitsja Mariann Tusti kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: a.

elab kohtu määratud alalises elukohas; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50lg 1 alusel võtta N.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.A ja tema kaitsja Mariann Tusti nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale N.A-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on N.A kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ja joobeseisundi tuvastamise kulu , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 22. oktoobril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav N.A tunnistas end

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega , kaitsja Mariann Tusti jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Maigi Simson taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava N.A selgitused, kaitsja Mariann Tusti ja prokuröri abi Maigi Simsoni arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav N.A on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et N.A tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole N.A poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning N.A-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt N.A-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ning joobeseisundi tuvastamise kulu ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.