4-12-3904/10

Ärakiri Kohtuasi 4-12-3904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012.a Rakvere Väärteoasja number 4-12-3904 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi V.F-i kaebus politsei otsuse peale väärteoasjas 2590,12,003551 Politseija piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 31.07.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003551 Vaidlustatud lahend Menetlusosalised Kaebuse esitaja: menetlusalune isik V.F (ik: xxx; elukoht: xxxx) Kaebuse esitaja esindaja. Monica Meristo (Tallinna 21, 44311 Rakvere) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: V.F-i kaebus jätta rahuldamata, kaevatav otsus jätta muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. I Asjaolud ja menetluse käik
2. Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 31.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,003551 karistati V.F-i liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest, et tema 03.07.2012 kell 20:15 paiku Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva 30 kilomeetril, Väike-Maarja vallas, Lääne-Virumaal ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 48 km/h, juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 102 +/- 4km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker nr as
4. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (edaspidi tekstis LE) § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja J. Sepajõe ülekuulamise protokoll. Menetlusalune isik omab esmast juhtimisõigust. Juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Isiku poolt, kes omab esmast juhtimisõigust nii suures ulatuses kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik. See tõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
5. V.F esitas otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus millega karistada V.F-i rahatrahviga koos ositi tasumisega ja mitte kohaldada lisakaristust. Alternatiivina taotleb kaebuse esitaja mõistetud karistuse lühendamist 1 kuuni. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täielikult ning seda karistuse osas. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et antud kohas on uus tee, milline on sisuliselt reguleerimata. Samas ta ei vaidlusta kiiruseületamist, kuid leiab et mõistetud karistus on liiga range. Kaebuse esitaja on varem karistamata isik, tal on juhtimisõiguse olemasolu eluliselt vajalik. Kuna tal on olemas töökoht, siis leiab kaebuse esitaja, et talle võiks mõista karistuseks rahatrahvi ositi tasumisega. Antud taotluse puhul palub kaebuse esitaja arvestada just tema isikut. Kaebusele on lisatud tööandja teade. Teate kohaselt on kaebuse esitajale ametialasealt väga oluline juhilubade olemasolu kuna transpordib pidevalt kaupa üle Virumaa ning vahel ka kaugemale. Juhilubadest ilmajäämine ohustaks tema ametisse jäämist.
6. Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et väärteoasja nr. 2590,12,003551 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Menetlusalune isik on kohtueelse menetluse käigus andnud ütlused millekohaselt tunnistab, et kiirustas kokkusaamisele ja sellel teelõigul ohtu polnud (ohtu maanteel ei ole võimalik ette näha, küll aga saab seda õige sõidukiiruse valikuga ära hoida). Ebaõigelt valitud sõidukiirus on üks põhilisemaid hukkunuga või inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste põhjustajaid. Seega pani V.F eelnimetatud kiiruseületamise toime teadlikult ja tahtlikult. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on V.F-i süü. Kuna sellises suures ulatuses (48 km/h-s) suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani V.F otsesesse ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elud, samuti omab esmast juhtimisõigust, siis seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks ( maksimum 12 kuud). Kohtuväline menetleja , tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et V.F on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit on fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale . Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st. juht teab ja saab aru, kui suur on tema poolt juhitud sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Seega palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr. 2590,12,003551 muutmata ja kaebus rahuldamata. II Kohtu põhjendused
7. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et V.F-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.
8. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud juhul tuleb kindlaks teha, kas menetlusalune isik on toime pannud LS §-is 50 lg 5 p 3 sätestatud rikkumise.
9. 31.07.2012 väärteootsuse aluseks olev väärteoprotokoll AB1291073 on koostatud menetlusaluse isiku V.F-i kohta selles, et tema 03.07.2012 kell 20:15 paiku RakvereVäike-Maarja-Vägeva 30 kilomeetril, Väike-Maarja vallas, Lääne-Virumaal ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 48 km/h, juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 102 +/4km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker nr as
10. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule V.F-ile ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 2590,12,003551 tehtud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja J. Sepajõe ülekuulamise protokoll. Tunnistaja J. Sepajõe poolt antud ütluste kohaselt oli ta tööl koos ülemkonstaabel J. Järvelega ning teostati liiklusjärelvalvet. Kella 20.15 paiku mõõtis ülemkonstaabel J.Järvela sõiduauto xxxx numbrimärgiga xxxx sõidukiiruseks 102 km/h (+/- 4 km/h), lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Juhiks ostutus V.F, kes oli rikkumisega nõus ja tunnistas süüd. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kiirustas ta kokkusaamisele ja sellele teelõigul olid teeolud head ning ohtu ei olnud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. Järvela riikliku järelevalve korras V.F-i poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga 305 BCX liikumiskiiruse mõõtmist 03.07.2012 kell 20.15 Lääne-Virumaal väike-Maarja vallas, Rakvere-Vägeva maantee 30 kilomeetril sõidu suunaga Väike-Maarja poole.. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS004094 tunnistus nr TTRSS-11/
11. Seadet testiti 03.07.2012 kell 15.00 ja see oli töökorras. Sõiduki kiiruseks mõõdeti 102 km/h. Lubatud sõidukiiruseks oli mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks oli +/- 4 km/h. Seega ületas ta mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. V™S §-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja J. Sepajõe ülekuulamise protokoll ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Kohus on seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ületamine ning sõiduki juhtimine algaja juhi tunnusmärkideta menetlusaluse isiku V.F-i poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.
12. Kaebuse esitaja on leidnud, et karistuse määramisel ei ole arvestatud et antud kohas on uus tee, mis on sisuliselt reguleerimata. Menetlusalune isik ei vaidlusta kiiruseületamist, kuid leiab, et mõistetud karistust on range. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud seisukohad on vastuolulised. Kaebuse esitaja on märkinud, et on aru saanud oma rikkumisest, samas leiab ta, et kuna rikkumise hetkel olid teeolud head ei ole tema süü nii suur. Vastavalt LS § 227 lg 3 karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega maksimaalseks karistuseks sellise rikkumise puhul võib olla rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Väärtegu kvalifitseeritakse selle lõike järgi juhul, kui kiirust ületatakse 41-60 km/h. Antud juhul ületas menetlusalune isik kiirust aga mitte vähem kui 48 km/h. Süü suurust mõjutavateks asjaoludeks võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk) asjaolud. Seega tuleb antud juhul kindlasti arvestada ka teo iseloomu ehk rikkumise ulatust. Kohus leiab, et kuigi kohas, kus kiirust mõõdeti, oli teekatte hea ei saa see välistada ohu olemasolu. V.F on ka kaebuses ise märkinud, et kohas kus kiiruse ületamine toimus on uus tee ning see on sisuliselt reguleerimata. Vastutustundlik autojuh peaks reguleerimata teel olema eriti tähelepanelik ning tunnetama ohu olemasolu. Sõites lubatust peaaegu kaks korda kiiremini, on kiirust ületav esmase juhtimisõigusega juht suureks ohuks teistele liiklejatele. Kiiruse ületamise ulatus näitab käesoleval juhul menetlusaluse isiku hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes. Asjaolu, et ilm oli ilus ja teeolud head, et vähenda isiku süüd, ega tee kiiruse ületamist olematuks. Ka menetlusalune isik ise on tunnistanud, et sai aru oma rikkumise ning ei vaidlusta seda.
13. Kaebuse esitaja leiab, et karistus on range ning talle on juhtimisõiguse olemasolu eluliselt vajalik. Kaebuse esitaja märkis, et ta on varem karistamata isik. Kaebuse esitaja leiab, et kuna tal on olemas töökoht, siis talle võiks mõista karistuseks rahatrahvi ositi tasumisega. Kaebuse esitaja poolt esitatud tõendi kohaselt sõltub tema töökoha säilimine juhilubade olemasolust. Kohus leiab, et karistuse määramisel on arvesse võetud asjaolu, et isik on eelnevalt karistamata. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et maksimaalne karistus antud rikkumise eest olnuks juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahteistkümneks kuuks. Karistuse määramisel on tähtsust omanud asjaolu, et tegemist on algaja autojuhiga, kes võib norme rikkudes kujutada endast suuremat ohtu kui kogemustega autojuht. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus ei ole range. Pannes toime niivõrd raske rikkumise, oleks menetlusalune isik pidanud arvestama sellega kaasneda võivate tagajärgedega, sh juhtimisõiguse kaotuse ning seeläbi ka elukorralduse muutustega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse õiglases määras, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumise raskust. Määratud karistus on proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga ja õiglane arvestades asjaolu, et menetlusalune isik ise leiab, et tema rikkumine ei olnud ohuks teistele liiklejatele arvestades häid teeolusid. Arvestades asjaolusid, et juhil on esmane juhtimisõigus ning kiirust ületas ta ligi kaks korda on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus õiglane rikkumise suurust arvestades. Kohus leiab, et menetlusalune isik on ise enda vastutustundetu käitumisega põhjustanud olukorra kus kaotab eluliselt vajaliku juhtimisõiguse ning seeläbi ka töökoha.
14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Aulis Vahula 31.07.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,003551 muutmata ning V.F-i kaebuse rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
15. jaanuaril
16. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne