1-11-8297/10

1-11-8297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8297 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorraline ettekanne pikendada Pärnu maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusega nr 1-11-8297 L.E-le määratud katseaega Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
3. detsember
4. a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila taotlus katseaja pikendamiseks ja pikendada L.E-le (ik xxx, elukoht *) Pärnu Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusega nr 1-11-8297 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määratud 24-kuulist katseaega 2 (kahe) kuu võrra s.o kuni 11.novembrini 2013 (kaasa arvatud). 3.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule R.Merila, prokurörile A.Ollema ja L.E. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 12.09.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8297 mõistis kohus L.E süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud, milelst ära kandmata vangistus oli 5 kuud 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti 5-kuu 29-päevane vangistus L.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui L.E 24-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. L.E 1 1-11-8297 määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o
6. 09.
7. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS – Kohustuste mittetäitmine: ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusega nr 1 - 11-8297 Kars § 424 alusel määrati L.E-le 6 kuud vangistust tigimuslikult 24 kuulise katseajaga ning allutati kriminaalhoolduse järelvalve alla, mis lõpeb 11.09.2013.a. Kohus määras L.E-le kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 18.11.2012 tarvitas L.E alkoholi. Samuti alustati PPA Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaaltalituse poolt 18.novembril 2012 menetlust KarS § 121 tunnustel, kus 18.novembril 2012 kella 06.50 ajal peeti kuriteos kahtlustavana kinni L.E. 18.novembril 2012 kuulati L.E kahtlustatavana üle ja kohaldati tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Varem on L.E-le Pärnu Maakohtu 12.12.2006 kohtuotsusega, Kars § 424 alusel määratud 3 kuud vangistust tigimuslikult 18 kuulise katseajaga ning allutatud kriminaalhoolduse järelvalve alla. Katseajaks määrati kohtu poolt kohustuseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Antud kohustust rikuti katseajal 2 korral, mõlemal korral koostati erakorraline ettekanne. Esimese juhtumi puhul määrati uueks kohustuseks " Eluviisi " programmi läbimine, antud kohustuse hooldusalune täitis ja vahetult enne katseaja lõppu oli uus rikkumine, siis pikendati katseaega kuni 01.09.2008-ni. Need erakorralise ettekande alusel kohtu poolt määratud kohustused L.E täitis. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST L.E helistas ise kriminaalhooldajale 19.11.2012 ja teatas juhtunust. Hooldusalune kirjutas seletuskirja 21.11.
8. Seletuskirjas selgitab ta asjaolusid, miks selline juhtum üldse toimus. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE L.E oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Registreerimistel on ta käinud õigeaegselt ja need on olnud töised ja asjalikud. Oleme käsitlenud selliseid teemasid nagu riskiga olukordade äratundmine ja emotsioonide juhtimine, vastutuse võtmine oma tegude eest, alkoholi tarvitamine, suhtumine õigusrikkumisse ja töötamine. L.E töötab alaliselt NapKonsult OÜ-s ja sellega on tal olemas ka sotsiaalsed karantiid. L.E on katseajal pannud toime 3 väärtegu, mis kõik on seotud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimisega. Hooldusalune on väga varakult iseseisvunud, päritoluperekonna toetus on olnud suhteliselt kesine, isal on olnud alkoholiprobleeme, isik alustas iseseisvalt elamist ja töötamist ~ 15 aastaselt Tallinnas; kooliharidust on omandanud vähe, sisuliselt lõpetatud 5 klassi, üleviimisega jõudnud 8 klassi nimekirja, palju on olnud elukohavahetusi. L.E hoolib oma perest, kus on *, väga ja tahab pakkuda oma perekonnal kõike seda, millest ise on ilma on jäänud. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Lähtudes eeltoodust, on otstarbekas jätkuvalt rakendada tema suhtes kriminaalhooldust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4, teen ettepaneku pikendada L.E-le määratud katseaega 6 kuu võrra. L.E seletus Kriminaalhooldaja on lisanud erakorralisele ettekandele L.E omakäelise seletuse toimunu kohta. L.E on kirjutanud, et 18.11.2012 sõitis tuttavatega oma autoga öösel ringi, naine oli roolis. Tuttavad tarvitasid alkoholi ja hiljem tarvita nendega koos alkoholi, kuna oli eelnevast töönädalast stressis. Läksid hiljem tuttava juurde ja seal jätkasid alkoholi tarvitamist. Hiljem tekkis tuttvaal tema vastu arusaamatuis ja talle kutsuti politsei. 19.11.2012 võttis kriminaalhooldajaga ühendust, kuna oli määratud alkoholi keeld. Kahetseb juhtunut ning püüab viga mitte korrata. Kohtu seisukoht 2 1-11-8297 Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Kriminaalhooldusametnik on esitanud L.E suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et L.E ei täitnud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekande ja seletuse kohaselt L.E ise rikkumist tunnistab. Kriminaalhooldaja leiab, et otstarbekas oleks pikendada katseaega, sest katseaeg on kulgenud hästi – L.E käib registreerimisel regulaarselt ja õigeaegselt, on nõus koostööd tegema. L.E on töökoht ja pere. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas pöörata karistust täitmisele ja seda põhjusel, et L.E on juba üle aasta katseaeg kulgenud kriminaalhooldaja kinnituse kohaselt hästi. Seekordne rikkumine oli sel katseajal esmakordne ja kriminaalhooldaja leiab, et otstarbekas ei ole karistust täitmisele pöörata. Kohus leiab, et edukalt kulgenud katseaeg näitab süüdimõistetu soovi õiguskuulekalt elada. Samas leiab kohus, et L.E peab täie tõsidusega suhtumas talle kohtu poolt pandud kohustusse mitte tarvitada alkoholi. Seda eelkõige seetõttu, et alkoholi mittetarvitamine on ilmselgelt üks eeldus, et L.E suudaks elada õiguskuulekalt. L.E on kahel korral kriminaalkorras karistatud ja seda just joobeseisundis toime pandud kuritegude eest. Seekordselt tekkis jälle arusaamatus, kui L.E oli tarvitanud alkoholi. L.E peab endale selgeks tegema, et tal on võimalik olla oma perega ja käia tööl, kui ta elab õiguskuulekat elu. Alkoholi tarvitamise tagajärjed võivad olla sellised, et A.Ainoal taas satub seadustega pahuksisse. Seetõttu on vajalik edaspidise katseaja jooksu suurt tähelepanu pöörata sellele, et isik teadvustaks, et tema enda jaoks on vajalik mitte tarvitada alkoholi ja et ta leiaks stressi maandamiseks muud viisid peale alkoholi. Kohus leiab, et L.E-le kohtuotsusega määratud katseaega tuleb pikendada. Kohus leiab, et katseaega ei tule pikendada 6 kuu võrra, vaid piisab ka lühemast katseaja pikendamisest. Kohus leiab seda seetõttu, et kohtuotsusega määratud katseaeg kestab veel 9 kuud ja kui seda katseaega pikendada 2 kuu võrra, siis käesolevast ajast kestab katseaeg veel 11 kuud. Kohus leiab, et see peaks olema piisav aeg, et L.E-le saaks õiguskuulekas käitumine normiks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel, kuid kohus pikendab kohtuotsusega L.E-le määratud katseaega kahe kuu võrra. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3