RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.S
järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 ning § 69 lg 6 ja 7 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 08.05.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega 1 – 12 – 4446 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 186 üldkasuliku töö tundi, mis
lg 6 alusel vastab 3-le kuule ja 3-le päevale vangistusele ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 18.05.2013.a. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata.
lg 1 p 1 alusel võtta K.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. K.S-ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXX, VINkood XXX, koos süütevõtmega, mis on arestitud 07.06.2013.a Harju Maakohtu määruse alusel ja asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – konfiskeerida
MS § 175, § 179 alusel välja mõista K.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu riigi õigusabi osutamise eest – 140.40 eurot Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.S, kriminaalasi 1 – 13 – 7069, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU K.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.05.2013.a kella 10.37 ajal Tallinnas, Peterburi teel ja Vesse tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tuvastatud alkoholijoove 1,25 mg/l laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,13 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht 2 ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani K.S toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 10- (kümne-) kuulise vangistusega.
lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 08.05.2012.a kohtuotsuse 1-12-4446 kohaselt mõistetud vangistuse ärakandmata osa kolme kuu ja kolme päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX.
lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Juhindudes
lg 1 kohaldada konfiskeerimist K.S-i nimele registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX, suhtes. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.S nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.S-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.S temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab K.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.S 3 tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472, 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades väljamõistetud summade suurust ning kinnipidamisasutuses viibimist, siis võib ühekorraga menetluskulude tasumine olla süüdistataval raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.