KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18.09.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1738 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.O, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 22.02.2013 ja lõpp 03.10.2013 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.09.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta F.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 22.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.O on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.02.2013 otsusega karistusseadustiku (KarS) §199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks määrati 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi mõisteti F.O-le liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades üksikkaristustest raskemat, s.o suurendati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4379 mõistetud karistust osaliselt ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kogumis 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha 03.01.2013 kuni 21.02.2013 ära kantud karistus, s.o. 1 kuu ja 19 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 11 päeva vangistust, mille kandmise ajaks loeti alates 22.02.
- Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: F.O taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal ei ole garanteeritud töökohta ning vabanedes saab kindlasti kohe tööle. Enne vangistust oli probleeme alkoholiga, kuid neid probleeme enam ei ole. Perekonnaks on õde ja õelt on võimalik toetust saada. Vanade sõpradega enam ei suhtle. Kinnipeetav avaldas, et suudaks aasta aega kriminaalhooldusele alluda. Prokurör F.O vabastamist ei toeta. Kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ja suure tõenäosusega jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, milleks on hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetaval ei ole vabaduses püsivat eluaset. Kinnipeetaval puuduvad kutseoskused, mistõttu on ta konkurentsivõime tööturul madal ja on oht jääda töötuks. Kinnipeetaval oleks vabanedes võimalik saada ajutine töökoht, kuid püsivat kindlat töökohta ei ole. Isik on alkoholijoobes korduvalt toime pannud õigusrikkumisi. Kinnipeetav tunnistab vägivaldset käitumist. Motivatsioon alkoholist loobumiseks on kõikuv, kuna näeb alkoholi tarvitamises võimalust meeleolu tõstmiseks ja seltskonnaga aja veetmiseks. Kinnipeetaval oli käitumiskontrolli ajal määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid ta rikkus seda korduvalt. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59%. Kohus leiab, et kinnipeetavat ei ole eelnevalt mõjutanud kriminaalhoolduslikud vahendid ning isik on seda ka kohtuistungil ise tunnistanud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Isik vabaneb tähtaegselt 03.10.2013 ning isiku ennetähtaegse vabastamisega tuleks talle määrata aasta pikkune katseaeg. Kohus ei pea põhjendatuks allutada kinnipeetavat kriminaalhooldusele üheks aastaks, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kriminaalhoolduse nõuded täita. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik