järgi ja karistati 18kuulise vangistusega, millest ärakandmisele kuulus 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.2008 – 05.01.2009, s.o 5 kuud 28 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluva karistuse osa kantuks. Karistuse osa 1 aasta 2 päeva vangistust otsustati
Katseaja kestel pidi L.R täitma
lg.1 p.1 - 5 ettenähtud kontrollnõudeid.
lg.2 p.2 alusel kohustati L.R katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 06.01.2011. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 13.06.2011 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele L.R-ile määratud katseaega ühe aasta võrra. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus L.R temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumine seisnes selles, et käitumiskontrolli 1 ajal pani L.R toime väärteod: Ida Prefektuuri 12.04.2011 kiirmenetluse otsusest nr.10220992484449 järeldub, et 12.02.2011 kell 21.40 L.R, olles alkoholijoobes, karjumise ja ebatsensuursete sõnadega sõimamisega rikkus avalikku korda Kiviõlis Viru 9 maja juures, mille eest teda karistati
järgi; 19.05.2011 Ida Prefektuuri otsusega nr.2440,11,003776 on L.R karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. Peale seda ilmus 02.06.2011 L.R kriminaalhooldusalasele kohtumisele alkoholi tarvitamise jääknähtudega. L.R kirjutas 12.05.2011 toimunud registreerimisel oma selgituses, et ta oli politsei poolt kinni peetud, kui tuli sünnipäevalt ja oli purjus. 02.06.2011 L.R-i seletusest järeldub, et 19.05.2011 tarvitas ta alkoholi, kutsuti välja politsei. Teab, et ei tohi alkoholi ja narkootikume tarvitada. Registreerimisele ilmus pohmellis. Kuigi katseaja vältel on ilmnenud tõsiseid kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi, siiski on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et L.R-ile võiks anda võimaluse õigete järelduste tegemiseks ja elustiili muutmiseks käitumiskontrollile allutamise jätkumisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et L.R-i puhul siiski on põhjendatud kriminaalhoolduse jätkumine selleks, et anda talle võimalus õigete järelduste tegemiseks ja positiivsete muutuste ergutamiseks. Tuginedes
Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt
lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS §427 lg.1,
lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, on püüdnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita kohusetundlikult, muid olulisi käitumiskontrollnõuete rikkumisi ei ole esinenud, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine aitab L.R teha õigeid järeldusi ja muuta oma käitumist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada L.R-ile määratud katseaega 1 aasta võrra. 2 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. Anne PALMISTE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.