järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.J Kaitsja elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, Tartu, isikukood: XXX, Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.05.2009 Tartu Maakohtu otsusega
järgi 2 kuud vangistust
alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; Väärteomenetluses karistatud 19-l korral advokaat Alle Raudsepp RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 2565 lg. 2 Süüdi tunnistada D.J
järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
- 05.08.2011, s.o. 2 (kaks) päeva ja mõista D.J lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.05.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-6944 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ja mõista D.J lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada D.J-ile mõistetud 7 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna on 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil on D.J kohustatud järgima
lg 1 sätestatule kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta D.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti Advokaadibüroo Oberg&Partnerid kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Alla Raudsepa poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.J-ilt 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 53 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-8770 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 92 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. D.J süüdistatakse selles, et tema 04.08.2011 kella 22.20 paiku Tartu linnas Anne tänaval juhtis mootorsõidukit Suzuki registreerimismärgiga XXX, olles alkoolijoobes. Sellega pani D.J toime
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.J eelvangistuses viibitud aeg 0405.08.2011, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada D.J-ile mõistetud karistust 12.05.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-6944 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja mõista D.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
ja § 73 lg 4 alusel asendada D.J-ile mõistetud 7 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi (420+56 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. D.J-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
lg 1 p 1 alusel võtta D.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 15,98 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 19,18 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Kohtueelselt on kaitsjale makstud tasu 181.27 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 200,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg. 2 järgi 209 eurot. Menetluskulude summa kokku on 409,45 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kaitsja taotleb menetluskulude osalist riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav on töötu. Prokurör ei vaidle taotlusele vastu. Arvestades süüdistatava töötust ja sellest tulenevat majanduslikku seisundit käib menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselt ülejõu. Sel põhjusel ja arvestades resotsialiseerumisvõialusi jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel . Ene Muts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.