1-11-6926/4

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 6926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.septembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Marina Kalistratova kaitsja: Merike Borunova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas R.V ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 2.23.05.2011 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kohtuotsus jõustus

1. mail 2011 a. Viibis eelvangistuses alates 29.05.2011 a. kuni 30.05.2011 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 8; § 199 lg. 2 p. 5, 9 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 22.05.2011 kella 22.20 paiku viibides Tallinnas, Xxx asuvas A OÜ-le kuuluvas majas, uste lahtimurdmise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse tuppa nr 26 ja 29/18, kust võttis A OÜ-le kuuluvad kaks televiisorit 32 LCD LG üldväärtusega 552 eurot, tekita-des sellega varalist kahju A OÜ-le selles summas. Seega R.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. samuti selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi - 07.12.2010 ja 22.05.2011, taas 29.05.2011 umbes kell 20:25, viibides autobussis nr 21, marsruudil Kakumäe –Balti jaam, mis sõitis Balti jaama poole, Lille peatuse piirkonnas, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Ethel – Helen Karinõmmele kuuluva käekoti väärtusega 200 eurot, mille sees olid rahakott väärtusega 75 eurot koos sularahaga 345 eurot ja 50 Rootsi krooni (5,61 eurot), isiklikud dokumendid Ethel – Helen Karinõmme nimele ja pangakaardid ning jooksis bussist välja. Saades aru, et kannatanu avastas varguse, üritas varastatud rahaga põgeneda, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kannatanu ja tunnistaja poolt. Seega R.V pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et elas koos emaga Xxx, kus ema töötas koristajana ja üüris samas firmas ka korterit. Mõnel korral ta aitas emal tube koristada ja nägi nendes televiisoreid. Ta otsustas varastada kaks televiisorit eesmärgiga need maha müüa. Raha eest tahtis narkootikume osta. 22.
2. öösel kruvikeeraja abil avas ukse ja sisenes ühte tuppa. Toast võetud televiisori pani musta prügikotti ja seejärel sama meetodiga sisenes teise tuppa ja võttis veel ühe televiisori. Ta teadis, et televiisorid olid uued. lahkus majast ja 200 euro eest müüs televiisorid tundmatule isikule; samuti kinnitab ütlusi selles, et sõitis bussis ja märkas akna all istuvat naist, kelle kõrval oli kott. Ta otsustas selle koti varastada. Lille peatuse juures haaras istmelt koti ja hüppas bussist välja. Neiu jooksis kohe järele ja hakkas karjuma. Jooksmise ajal ta avas koti, millest võttis rahakoti. Koti viskas maja ja rahakotist võttis raha. Mingil hetkel hüppas kuskilt välja noormees ja pidas ta kinni. Seejärel saabus neiu ja tagastas raha. Kohtuistungil selgitab, et kuriteod pani toime narkootiliste ainete muretsemise vajadusega. Kannatanu OÜ A esindaja KL poolt antud ütlustest nähtub, et 23.
3. ta tuli tööle ja avastas kahes toas televiisori kadumise. Videolt nägi R.V, kes lahkub jalgväravast kääs oleva suure kotiga, mis meenutab televiisori kuju. Antoni ema ütles, et poeg on narkomaan ja võis televiisorid varastada. Firmale tekitati kahju summas 588.94 eurot ning taot-leb tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu EHKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 29.05 ta viibis bussis ja Lille peatuses märkas, et üks noormees jooksis bussist välja. Märkas enda kõrval olnud koti kadumise ja jooksis samuti bussist välja. Ta karjus appi ja palus varas kinni pidada. Ühest majast väljusid kaks noormeest ja Mooni tänaval varas peeti kinni. Enne varga kinnipidamist oli rahakoti maha visanud. Ta sai kogu varastatu tagasi. Rahakotis oli 345 eurot ja 50 SEK. Ühe noormehe ema nägi aknast juhtunut ja kutsus politsei. №ormehed andsid varga saabunud politseinike käsutusse. Tunnistaja HCT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusest nähtub, et 29.05 ta läks välja ja kuulis ühe naise appi hüüet. Nägi noormeest jooksmas tema ette ja ta pidas noor-mehe kinni. Appi tuli veel üks mees. Kohale saabus ka appi hüüdnud naisterahvas ja ütles, et see noormees varastas tema rahakoti. Tema ema helistas politseisse ja Mooni 10 maja juurest leiti käe- ja rahakott ning see anti naisele. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja esindaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist CD plaadi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fototabeliga, politsei ettekandega R.V kinnipidamise kohta / t.l. 36 – 42, 61 – 68, 75 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistavava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, teadmist, et 23.05 kuulutatakse tema suhtes kohtuotsus, eelmisel ööl paneb toime uue tahtliku kuriteo ja nädal hiljem järjekordselt uue tahtliku kuriteo, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, iseloomustava asjana narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja varastatud televiisorite varguse eesmärgiks müügist saadava raha kasutamist narkootiliste ainete ostmiseks, temast olenemata põhjustel kannatanult varastatu tagastamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kohus arvestab ka seda, et R.V-le
4. mai 2011 a. kohtuotsuse alusel mõisteti vangistus tingimisi katseajaga ja katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. Kuid kohus ei saa R.V suhtes ( episood 29.05.2011 a. ) rakendada KarS § 65 lg. 2 sätteid, sest kohtuotsus jõustus alles
5. mail 2011 a. Samuti Põhiseaduse § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, seega kuni kohtuotsuse jõustumiseni ta ei olnud süüditunnistatud isikuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.V KarS § 199 lg. 2 p. 5, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1, § 65 lg. 1 alusel Harju Maakohtu 23.05.2011 a. kohtuotsuse alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast. 2 Välja mõista R.V-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista R.V-lt kaitsjatasu 95.86 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista R.V-lt tsiviilhagi A OÜ ( Xxx Tallinn ) kasuks summas 552 eurot. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Makaohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik