Väärteoasi nr.4-11-2998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 20. septembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine

§ 74lg.

2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. 22 Teha uus otsus ning võtta A.

§ 74lg.

2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits’i 05.07.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,009224 tehtud otsusega tuvastati, et A.B 14.06.2011.a. kell 14:50, Harju maakonnas, Tallinnas, Merivälja tee/Mähe tee, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81 +- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 28 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamised. Määratud trahvid on enamuses jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole määratud trahvid mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma ning rikkumistest ja nende võimalikest tagajärgedest soovitud järeldusi tegema. Tulenevalt eeltoodust kohaldab menetleja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik A.B rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 5 lõikest 1, § 56 lõikest 1 ja § 481 lõikest 1, määras 22 kohtuväline menetleja võtta A.

§ 74lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

KAEBUSE SISU A.B esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits’i 05.07.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,009224 tühistada osaliselt ning soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. 14.06.2011.a koostati menetlusalusele isikule väärteo protokoll selle kohta, et ta juhtis Tallinnas Merivälja tee ja Mähe tee juures Pirita tee suunas sõidukit kiirusega 81 +- 3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 28 km/h võrra. 05.07.2011.a võeti vastu otsus, millega menetlusalust isikut karistati LS § 7422 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt arvestati sellega, et tal on varasemad trahvid tasumata ja ta jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Menetlusalune isik vaidlustab otsuse tõendatuse, karistuse valiku ja teo kvalifikatsiooni osas. Ta leiab, et väidetava kiiruse kuulumine tema sõidukile ei ole piisavalt tõendatud, määratud karistus ei vasta teo toimepanemise asjaoludele ning samuti puudub kehtivas liiklusseaduses paragrahv, mille alusel talle karistus on määratud. Karistus on määratud 05.07.2011.a. 01.07.2011.a jõustus liiklusseadus, milles puudub paragrahv

1. Varem kehtinud seadus on tunnistatud kehtetuks. Seetõttu leiab menetlusalune isik, et tema karistamisel ei saanud tegu kvalifitseerida LS § 7422 lg. 2 järgi. 2 Menetlusalusele isikule näidati küll politsei käes oleval aparaadil kuvatud numbrit väites, et see on tema sõidukile mõõdetud kiiruse number, kuid ei esitatud ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et näidatud number kuulus just tema sõidukile või et see oli mõõdetud just sellel ajal ja selles kohas. Mõõtmist teostas üks politseinik. Sisuliselt baseerub kogu süüdistus ühe isiku ütlustel, mille õigsust ei ole objektiivselt võimalik kontrollida. Puudub võimalus kontrollida, kas mõõtja täitis kõiki mõõtmisele esitatavaid nõudeid või kas ta fikseeris ja tuvastas sõiduki õigesti. Menetlusalune isik leiab, et tema karistamine ainuüksi ühe isiku väitele tuginedes ei ole õige. Välistatud ei ole võimalik eksimus või muu mõõtmistulemust mõjutava asjaolu esinemine. Kohtud on korduvalt analoogilistes asjades märkinud, et järelevalvet ei tohiks teostada üksinda või siis peaksid sellisel juhul olema tagatud menetlustoimingu või järelevalvetegevuse jälgitavus salvestusseadmete kasutamise abil. See, et sõidukis viibis ka teine politseinik, kes koostas talle hiljem protokolli, ei muuda olematuks asjaolu, et kiirust mõõtis ikkagi üks ametnik ja kogu süüdistus baseerub vaid tema poolt tajutul. Samas isegi, kui lugeda kiiruse ületamine tõendatuks, ei vasta määratud karistus süü suurusele. Mõõdetud kiiruse määr jääb alla poole LS § 227 lg 2 näidatud kiiruse ületamise määra. Rakendatud karistus ületab aga poolt võimalikku maksimaalset karistust. On tõsi, et menetlusalusel isikul on kehtivaid karistusi lubatud sõidukiirus ületamise eest, kuid ühelgi neist juhtudest ei ole peetud vajalikuks juhtimisõiguse piiramist. Seetõttu arvestades kiiruse ületamise keskmise määraga, kiiruse ületamisega kaherealisel ja tühjal teel varahommikusel ajal, mil liiklus oli teel hõre, leiab ta, et puudub ülekaalukas põhjus hüpata kergemaliigilisemaid karistusvalikuid rakendamata jättes kohe kõige raskema karistusliigi juurde. Iseenesest võib juhtimisõiguse piiramine menetlusaluse isiku süü tõendatuse korral olla põhjendatud. Samas leiab ta, et olemasolev karistussüsteem võimaldab eelnevalt rakendada ka kombineeritud karistust rahatrahvi ja lisakaristuse kombineerimise teel. Arvestades, et varasemate kiiruse ületamiste eest ei ole lisakaristust kohaldatud, siis võiks esimesel sellisel juhul olla põhjendatud lisakaristuse esialgne leebem kohaldamine ning selle ühitamine karmima rahatrahviga. Juhul, kui kohus leiab tema süü talle inkrimineeritud väärteos tõendatud olevat, palub ta muuta määratud karistust lisakaristuse vähendamise ja selle kombineerimise teel rahatrahviga. Ühtlasi selgitab menetlusalune isik, et vajab juhtimisõigust seoses tööga. Nimelt tegeleb ta värske kala tarnimise ja turustamisega ning omamata auto juhtimiseks õigust ei oleks ta suuteline täitma omi tööülesandeid nõuetekohaselt ja vajaliku operatiivsusega. Selline suutmatus mõjutaks otseselt pakutava kauba kvaliteeti (värskust) ning mõjutaks klientide hoiakuid tööandjale negatiivselt. Esineks reaalne oht kaotada töö. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3