järgi ja karistuseks on talle mõistetud rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses so. summas 10500,00 krooni riigituludesse.
lg1 sätteid kohaldades on määratud rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates veebruarist 2008 igakuuliselt vähemalt 1050,00 krooni, rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaks on määratud 30.november 2008.a. Kohtuotsus jõustus 25.01.2008.a. 02.09.2009.a. on kohtutäitur Andrei Krek esitanud kohtusse avalduse F.S-ile kriminaalasjas nr 1-08-282 mõistetud rahalise karistuse tasumata jäägi asendamiseks TMS § 206 lg 2 alusel. Kohtutäitur on avaldanud, et täitemenetlust on alustatud 12.12.2008.a. Viru Maakohtu 28.09.2011 kohtumäärusega on kohtutäitur Andrei Krek`i avaldus rahuldatud ning asendatud F.S-ile kriminaalasjas nr 1-08-282 09.01.2008.a. kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse kandmata osa 186 päevamäära 62 päevase vangistusega.
alusel asendati vangistus 124 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 3 kuud. ÜKT tegemise ajaks allutati F.S käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma
Käitumiskontrolli aja alguseks loeti kohtumääruse jõustumise aeg. Kohtumäärus jõustus 11.10.2011.a. 02.02.2012.a. on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtusse erakorralise ettekande F.S-i suhtes põhjusel, et F.S ei sooritanud tähtajaks talle mõistetud üldkasuliku töö tunde. Seisuga 11.01.2012.a. on hooldusalune sooritanud 60 tundi üldkasulikku tööd, seega tegemata jäi 64 tundi. Erakorralises ettekandes esitatust nähtub ka, et ametnik ei saanud hooldusaluselt seletust võtta, kuna hooldusalune ei ilmunud 12.01.2012 registreerimisele ega vasta telefonikõnedele. Esmakohtumine toimus 21.10.2011.a. Hooldusalusele selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi, mille F.S allkirjastas. Kohtumistel on vesteldud üldkasuliku töö tundide mittesooritamise tagajärgedest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata F.S-ile mõistetud reaalne vangistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. 2 Kohus määras kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande lahendamiseks kohtuistungi 14.02.2012.a. ning saatis F.S-ile kohtukutse. F.S sai kohtukutse kätte 09.02.2012.a., mille kohta on väljastusteatel tema allkiri. Kohtuistungile F.S ei ilmunud, helistas, et tema sai kohtukutse kätte istungi toimumise päeval. Kohtuistungile ilmunud kriminaalhooldusametnik selgitas, et A.F.S sai aeg otsa, tegemata on 64 tundi. Kohus määras asja arutamine edasi lükata. Kohus kriminaalasja materjalid täiendavalt läbi vaadanud, leiab, et asja edasiseks arutamiseks puudub alus, kuna käesolevaks hetkeks on F.S-i suhtes täitmine aegunud. Kriminaalhooldusametniku erakoralise ettekande esitamise aluseks on Viru Maakohtu 28.09.2011 kohtumäärus, millega on F.S-ile asendatud kriminaalasjas nr 1-08-282 09.01.2008.a. kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse kandmata osa. F.S-ile asendukaristuse määramise aluseks on aga Viru Maakohtu 09.01.2008 kohtuotsus, millega F.S on süüdi tunnistatud
Kohtuotsus on küll jõustunud 25.01.2008, kuid kuna F.S-ile määrati mõistetud rahaline karistus tasumiseks osamaksetena lõpptähtajaga 30.11.2008.a., siis pöörati kohtuotsus esmakordselt täitmisele 12.12.2008.a. Kuni 31.12.2009.a. kehtinud
lg 1 p 2 sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest.
lg-s 2 otsuse täitmise aegumise peatumise aluseks olevaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kuigi käesolevaks hetkeks on F.S-ile asendatud karistus F.S-i poolt lõpuni täitmata, s.t tal on tähtajaks, s.o 11.01.2012.a. sooritamata 64 üldkasuliku töö tundi, siis tulenevalt
§-st 82 lg 1 p 2, ei saa F.S-ilt edasist täitmist nõuda., kuna täitmine on aegunud 30.11.2011.a. Seega ei saa F.S-i suhtes ka karistust täitmisele pöörata. Nimetatut tuleb kohaldada vaatamata kehtivale
lõikele 5, kuna F.S-ile mõistetud karistus on määratud ja täitmisele pööratud 2008 aastal, millest tulenevalt käesoleva asja lahendamisel ei saa kohaldada alates 01.01.2010.a. muutunud
-i. Riigikohus enda 14.12.2011 lahendis nr 3-1-1-104-11 on selgitanud, et
lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et otsuse täitmine
mõttes hõlmab lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 5 näeb võrreldes varasema karistusseadusega ette pikema kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja ja omab seega süüdimõistetu suhtes raskendava iseloomuga toimet. Kui asjas tehtud süüdimõistev otsus jõustus ja pöörati täitmisele enne 1. jaanuari 2010, siis pole kõnealune säte tulenevalt
jaanuari 2010 kehtinud karistusseaduse redaktsioonist. 3 KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Glück`i erakorralise ettekande nr 40266 F.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, rahuldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja F.S. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.