Obsah (5)
§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50Kriminaalasi nr 1-12-2273 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09.märtsil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Katrin L
§ 424järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus J.J süüdistatakse selles, et tema, 08.märtsil 2012.a. kella 22.50 paiku juhtis Tartu linnas Uus tn 9/11 asuva maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani J.J toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.märts 2012.a., s.o 2 päeva karistusaja hulk ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 69
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 476 tundi (238 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis
§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ 75
sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta J.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 4 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.J tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Vladimir Kisseljovilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et J.J suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. J.J puudub käesoleval ajal kindel töökoht ja tema ainsa sissetuleku moodustab töövõimetuspension 119 eurot ning aegajalt tehtavate juhutööde eest saadav tasu. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on eeltoodu alusel põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.J
§ 424j är gi j a mõista karistuseks kaheksa
(8)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.J poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.märts 2012.a, s.o kaks
(2)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista J.J-ile seitse
(7)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 69
alusel asendada J.J-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada seitsekümmend kuus
(476)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.J järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ 75sätestatule: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.J kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu (asuk. Vangla Tartu, Kalevi 1)
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta J.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks
(1)aastaks neljaks
(4)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.J kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista J.J-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada
(100)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot. Määrata, et J.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik