4-12-707/2

4-12-707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-707 (2316,12,001081) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; 224 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik R.J; ik: XXX, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
3. R.J süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 alusel ning LS § 201 lg 2 järgi karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 4 päeva kaupa.
5. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ositi ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 11.06.
6. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja ärakandmata aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.03.
7. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.02.2012 koostatud väärteoprotokollist nr 1307952 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.02.2012 kell 11.23 peeti Lauteri 7C juures suunaga Rävala pst poole Tallinnas kinni sõiduk MB 190E registreerimismärgiga xxx, mida juhtis R.J, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 1 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud ja kes juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisladus mitte vähem kui 0,14 mg/l, millega menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik seletas, et õhtul käisid külalised, sai napsu võetud, hommikul ei tundnud, et oleks olnud jääknähud. Kahetsusväärne, et ilma lubadeta sõitnud on. Tunnistab oma süüd. Nõus kui määratakse arest. Kasvatab last üksinda, käesolevaks ajaks on olukord muutunud. Ühes kuus on kaks nädalavahetust vabad. Kohtuväline menetleja leiab, et isik on väärteo toimepannud, ühe teoga on toime pannud kaks tegu. Karistusregister on pikk, trahvid on jäetud tasumata. Seetõttu tuleks määrata arest sanktsiooni keskmises määras, 15 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasjades leiduvaid andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati R.J-i juhtitud sõiduk kinni 02.02.2012 ning tuvastati, et R.J puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli enne sõiduki juhtimist juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani R.J toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Peale selle on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et 02.02.2012 juhtis R.J sõidukit ka juhile keelatud seisundis, kuivõrd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus 0,14 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava liitri kohta, millega rikkus R.J LS § 69 lg 5 sätestatud piirmäära nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud süüteo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis tuleb mõista karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimise õiguse äravõtmine. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis ei ole juhtimisõiguse äravõtmine tema suhtes kohaldatav ning karistuste raskuste võrdlemisel tuleb lähtuda teiseliigiliste karistuste määradest. Seega on LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioon raskem LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooniga võrreldes ning kohus asub kohus seisukohale, et karistuste määramisel tuleb KarS § 63 lg 1 sätetest tulenevalt lähtuda LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsioonist kui raskemat karistust ettenägevast sanktsioonist. 2 Kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tal alaline töökoht, siis leiab kohus, et määratava aresti võib määrata ärakandmisele ositi 4 päeva kaupa, määrates ka tähtaja, mille jooksul on menetlusalusel isikul endal võimalus valida aresti ärakandmise ajad. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, millega pandi toime kaks erinevat väärtegu, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 3