ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.G isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vangla; elukoht: XXXX Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8-l korral: viimati 14.12.2005 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-495/2005
, § 200 lg 2 p 7, 8; § 323, § 274 lg 1 ja § 275 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 7 aastat vangistust; 16.10.2009 Tartu Maakohtu määrusega nr 109-15769 vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi
17.03.2011 Tartu Maakohtu määrusega pöörati täitmisele kandmata karistuse osa 2 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust; määrus jõustus 12.04.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, kannab karistust alates 27.06.2011 Tartu Vanglas; väärteomenetluses karistatud 10-l korral advokaat B.G RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada B.G
Süüdi tunnistada B.G
järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse võrra ning mõista B.G liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 20.03.
võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. B.G süüdistatakse ka selles, et tema kinnipeetavana Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas - 01.12.2011 kella 08:45 ajal Tartu Vangla eelvangistushoone 3. korruse trepikojas tõukas kahel korral kätega ametiülesandeid täitvat vanglateenistuja S.S. tekitades sellega S.S. füüsilist valu ning ohjeldamise käigus osutas vanglateenistujatele füüsilist vastupanu, mille käigus S.S. vigastas oma parema käe rannet. B.G tekitas oma tegevusega .S.S füüsilist valu ning tervisekahjustuse – parema käe randme põrutuse. 2
võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
§-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga..
lg 2 järgi mõista alates 20.03.2012 ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust – 3 kuud vangistust 14.12.2005 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-495/2005 mõistetud karistuse 7 aastat vangistust ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust võrra. (27.06.2011-19.03.2012 on ära kantud 8 kuud 23 päeva vangistust 17.03.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega 1-09-15769 täitmisele pööratud mõistetud kandmata karistusest 2 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust). Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16.- eurot millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 19,20 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Kohtueelselt on B.G kaitsjale makstud tasu 38.40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57.60 eurot. Menetluskulude summa on 492,60 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, sest tervikuna tasumine käib B.G-le ilmselt ülejõu B.G on invaliidsuspensionär. Tal on tuvastatud 100 %-line töövõimetus ning ta ei tööta. Ta elatub pensionist, mille maksmine on karistuse kandmise ajaks peatunud. Kohus rahuldab KrMS § 180 lg 3 alusel taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Süüdistatava invaliidsuspensionist saadava sissetuleku tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsiliseeumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb osa sundrahast. Ene Muts kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.