15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 10.02.2012 sõlmitud kokkuleppe Süüdistus T.F-i süüdistatakse selles, et lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse K.L. sellega, et palus K.L. 20.oktoobril 2011.a vormistada enda nimele Tartus Riia 1 Elisa Eesti AS esinduses mobiiltelefoni Samsung s5660 Galaxy Gio väärtusega 120 eurot järelmaksu, lubades tasuda mobiiltelefoni eest K.L. 04.novembril 2011.a kavatsusega telefon omastada ning jätta lubatud järelmaks tasumata. Kui K.L. oli nimetatud telefoni ostnud ja T.F-ile üle andnud, viis T.F selle samal päeval K.L. teadmata Tartus Kuu 41 asuvasse Incassor OÜ pandimajja ja pantis telefoni seal 50 euro eest. Kuriteoga põhjustas T.F K.L. varalist kahju 120 eurot. Sellega pani T.F toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele kui T.F ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil 22.03.2012 prokurör Jüri Vissak andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkulepe juurde; taotles kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta; tsiviilhagi rahuldada. Süüdistatav T.F tunnistas end süüdi. Ta kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. T.F selgitas, et tema igakuine sissetulek ei võimalda tasuda menetluskulusid ühe kuu jooksul ning taotles menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale. Kaitsja Anu Pärtel kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtele ning toimunud kokkuleppemenetlust menetlusnormidele vastavalt. Kaitsja taotles kokkulepe otsusele aluseks võtta. Kaitsja taotles menetluskulude nõude ajatamist süüdistavale ühele aastale. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub prokuröri poolt avaldatud seisukohaga. Kuriteoga on tekitatud varalist kahju kannatanu K.L., kes on selles osas esitanud ka tsiviilhagi.
lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud T.F-i poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.