Kriminaalasi nr 1-12-11540 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.novembril 2012.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Marek Vahi

§ 215lg 2 p 1,2 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus J.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis grupis koos Mati Kasakuga ajavahemikul 05.12.2007 kell 19.00 kuni 06.12.07.a. kell 12.05 omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks Tartu maakonnas, Luunja vallas, Raua talu hoovist M.L. (praegu M.J.) kasutuses oleva sõiduauto Opel reg. märgiga XXXX ning sõitis sellega ringi kuni politsei sõiduauto kinni pidas. Seega J.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos kasutas omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja , millise tegevusega pani toime

§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.I tuleb süüdi tunnistada

§ 215lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. J.I-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. J.I näol on tegemist 100% ulatuses töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension umbes 180 eurot, millest peale rahaliste kohustuste mahaarvamist jääb talle elamiseks 70 eurot. Käesoleval hetkel elab ta õe juures, kes on samuti pensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdimõistetule üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata eeltoodu alusel menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.I

§ 215lg 2 p 1,2 j ärgi ja mõista karistuseks kuus

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I kaheksateistkümne

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata J.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata J.I katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 alusel välja mõista J.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmkümmend