Obsah (6)

§ 215§ 199§ 73§ 65§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsembril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-10448 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tam

§ 215

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav I.T Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Maakohtu 23.01.2012. a otsusega

§ 199

lg 2 p 7 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 3aastase katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.03.2012 Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.T

§ 215lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Mõista

§ 65

lg 1 alusel I.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes karistuseks mõistetud 10 (kümme) kuu pikkuse vangistusega kaetuks temale Tartu Maakohtu 23.01.2012 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 6 (kuus) kuud vangistust. I.T jääb 23.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 6 (kuue) kuulise 1 vangistuse kandmisest tingimisi vabastatuks nimetatud otsusega määratud tingimustel, so

§ 73

alusel 3 (kolme) aastase katseajaga.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus I.T suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Sündmuskohalt sõiduautost Toyota Avensis reg nr XXX võetud DNA proov hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada SIA Tetra Pak tsiviilhagi. Välja mõista I.T-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 6049 (kuus tuhat nelikümmend üheksa) eurot ja 7 (seitse) senti SIA Tetra Pak (arvelduskonto LV14NDEA0000080022778, pank: №rdea Finland Plc Lietuvos skyrius, SWIFT: NDEALV2X) kasuks. I.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Riigi õigusabi kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot jätte KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on I.T kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 36 (kolmkümmend kuus) eurot 25 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui I.T ei pea kohtu määratud maksetähtajast kinni, tuleb pärast makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 01.01.
2. a kella 04.00 paiku Tartust Liivi 3 asuva maja eest omavoliliselt ajutiselt kasutamiseks SIA-le Hansa Lizings kuulunud ning SIA Ideal Services vastutatavas kasutuses ja SIA Tetra Pak kasutuses olnud sõiduauto Toyota Avensis reg nr XXX (Läti Vabariigi numbrimärk), millega sõitis Tartu linnas, kuni sõitis K.E. von Baeri tänaval vastu tänavavalgustusposti, misjärel viis avarii teinud sõiduki tagasi Tartu Liivi 3 maja juurde Sellega pani I.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SIA Tetra Pak on esitanud I.T vastu tsiviilhagi summas 6049,07 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 215

lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda I.T-le käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetava 10-kuulise vangistusega kaetuks temale Tartu Maakohtu 23.01.2012 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust, mõistes I.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud vangistust. I.T jääb 23.01.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega 6-kuulise vangistuse kandmisest vabastatuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.01.2012 otsusega määratud tingimustel, so 3-aastase katseajaga.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata 10 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui I.T ei pane alates kohtuotsuse kuulutamisest 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.T süüdi tunnistada

§ 215lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu SIA Tetra Pak on esitanud I.T vastu tsiviilhagi summas 6049,07 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 290 eurot), riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 19,20 eurot ja riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 76,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. I.T puudub kindel töökoht, ta elatub juhutöödest saadavast tasust, mis on keskmiselt 300-400 eurot kuus. Lisaks menetluskuludele tuleb tal hüvitada tsiviilhagi üle 6000 euro. Arvestades I.T kohustuste suurust ja väikest sissetulekut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta kaitsjatasu 96 eurot riigi kanda. I.T maksevõimet arvestades tuleb sundraha tasumine ajatada kaheteistkümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4