4-12-5033/4

Väärteoasi nr. 4-12-5033 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 20.12.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 19.09.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,009265 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik K.N, isikukood xxx, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada K.N kaebus karistuse määra osas, tühistada Liiklusmenetlustalituse 19.09.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,009265, teha uus otsus – määrata K.N-ile LS § 201 lg.1 ja LS § 224 lg.2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot. Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS § 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 800 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiselt 80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin 19.09.2012.a väärteoasjas nr. 2316,12,009265 tehtud otsusega tuvastati, et K.N 25.08.2012.a kella 01.52 ajal Rannamäe teel, Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg, samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes sellega LS § 69 lg 5, LS § 90 lg 1 p 1 ja pannes sellega toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.N on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning tema tegu oli õigusvastane. K.N poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistada Mario Müüri ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja –väljatrükiga ning Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine, isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,73 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ning tulemuseks saadi 0,68 milligrammi liitri kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Väärteo subjektiivse tunnusena saab lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse ja tahtluse liigiks kavatsetuse. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust ja teadis, et ta on tarvitanud alkoholi, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. Seega tegutses K.N eesmärgipäraselt ja võttis keelatud seisundis mootorsõidukit juhtides sealjuures mootorsõiduki juhtimisõigust omamata teadlikult riski. Kuivõrd mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on enamohtlik liiklusalane rikkumine, tingib see karistuse ranguse. Väärteoasjas ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistuse valikul lähtunud ka võimalusest, et määratud karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks eeltoodule tuleb karistuse määramisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sinna alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurimaks ohuallikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda oma tervisliku seisundi lubatavuses mootorsõiduki juhtimisel. Menetlusalune isik, tarvitades enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi, viis end seisundisse, mis on juhile keelatud ning sellele vaatamata eeldas iseendale hinnangu andmisel, et tema tervislik seisund võimaldab tal mootorsõidukit juhtida, jättes selles aktiivse tegevuse kaudu veendumata. Selline käitumine näitab kaebaja ilmselget üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Rahaline karistus 230 trahviühiku, so 920 euro kohaldamine on põhjendatud nii üldpreventiivsetel kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Kaebuse sisu K.N esitas 09.10.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 19.09.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,009265 tühistada, teha uus otsus ning vähendada talle mõistetud rahatrahvi summat selliselt, et tal oleks võimalik tasuda 20 eurot kuus, ositi. Ta põhjendab, et talle määratud rahatrahv 920 on liialt suur, ta ei ole seda suuteline tasuma, kuivõrd on töötu ning tal on väike alaealine laps. Kahetseb tegu. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud, kuid võttes arvesse kergendavat asjaolu, on võimalik rahatrahvi vähendada minimaalselt, kuivõrd isiku teos esinevad ka raskendavad asjaolud - ta tegutses 2 teadlikult ja tahtlikult – ta teadis, et tal puudub B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning asudes sõidukit juhtima, oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus märgib, et isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholimäär ühe liitri kohta oli mitte vähem kui 0,68 mg, mis on aga selline alkoholi sisaldus, mis ulatub LS § 224 lg.2 sätestatud ülempiirini, so maksimumnäiduni, milline käitumine on veel karistatav väärteokorras. Juhul, kui kaebajal oleks tuvastatud veidikenegi suurem alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, oleks tegemist olnud kuriteoga. Kohus leiab, et kaebajale määratud rahatrahvi 230 trahviühiku ulatuses on võimalik vähendada minimaalselt, kohus peab võimalikus seda vähendada 200 trahviühikuni, so 800 euroni arvestades kaebaja isikut ning toimepandud teo ohtlikkust. Samuti märgib kohus, et kaebajal oli kohtueelses menetluses võimalus anda omapoolseid selgitusi või esitada vastulause, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, on ühiskonnale veel eriti ohtlik, kuivõrd tal ei ole selget ettekujutust liiklusreeglitest ja liikluses käitumisest. Kohus märgib, et kaebaja kahtlane ja ebakompetentne sõidustiil on tuvastatud ka tunnistaja Mario Müür ütlustega – tunnistaja on kirjeldanud, kuidas 25.08.2012 öösel märkas kahtlase sõidustiiliga BMW-d, mida juhtis K.N. Sõidukil ei põlenud päeva- ega lähituled ning ei näidanud ka suunda. Kohus ei pea võimalikuks asjaolu, et kaebaja ei teadnud, et nii juhilubadeta sõitmine kui ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on mõlemad keelatud tegevused ning ühtlasi karistatavad. Seega on kaebaja teadlik asjaolust, et kuivõrd talle ei ole omistatud juhtimisõigust, ei ole tal õigust istuda mootorsõidukisse ning asuda seda juhtima, lisaks olles ise alkoholijoobes. Isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistetud rahalise karistuse eripreventiivne eesmärk seisneb püüdluses mõjutada õigusrikkujat edaspidi käituma seadusekuulekalt ning mitte toime panema sarnaseid ega ka teisi rikkumisi. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada muuhulgas ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja on juba arvesse võtnud isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et isik ei ole karistusregistrisse kantud (varasemad karistused on kustunud). Kohus ei pea võimalikuks vähendada kaebajale mõistetud rahatrahvi sellise summani, et kaebajal oleks seda mugav maksta (kaebuses palus kaebaja võimalust maksta 20 eurot kuus) ning et tema majanduslik olukord ei halveneks. Vastasel korral ei pruugi mõistetud rahatrahv täita oma eesmärki – kohustada isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt ning hoiduma liiklusrikkumiste toimepanemisest. Mitte ükski liiklusrikkumine ei ole aktsepteeritav ning lubatav. Kaebaja, olles teadlikult võtnud riski juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, so alkoholijoobes ning omamata sealjuures mootorsõiduki juhtimisõigust, pidas ilmselt liiklusrikkumise toimepanemist olulisemaks kui võimalust säilitada stabiilne majanduslik olukord. Arvestades asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üldohtlik süütegu, sest joobeseisundis olev juht väljendab selliselt oma hoolimatust ja vastutustundetust üldisesse liikluskorda ning teiste inimeste eludesse ja tervisesse, on igati põhjendatud selliste liiklusrikkumiste eest isiku võrdlemisi range karistamine. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega on menetlusalune isik seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud, tervise ja varad. Sellise rikkumise eest näeb sanktsioon ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks on sellise rikkumise eest lisakaristusena võimalik ära võtta isiku mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuni üheksaks kuuks. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et rikkumisega on proportsionaalne määrata isikule rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 3 Liiklusmenetlustalituse 19.09.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,009265 tuleb tühistada karistuse määra osas ning teha uus otsus – määrata K.N-ile LS § 224 lg.2 ja § 201 lg.1 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot. Kohus arvestab K.N majanduslikku olukorda ning määrab rahatrahvi tasumisele kuni 10 kuu jooksul võrdsete osade kaupa. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 4