lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.09.2012.a. Z.H, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg/l. Juhtides mootorsõidukit enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette vastu tulevale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2, §
lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2, §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, samuti et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellest hoolimata asus ta 08.09.2012.a. juhtima mootorsõidukit. Kohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks menetlusealuse isiku käitumises on kohtu arvates süü tunnistamine. Samas asub kohus seisukohale, et Z.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Z.H puhul on tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h tema enda huvides. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid , siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2, §
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo 3 toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.H varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, kiiruse ületamise eest, samuti avarii põhjustamise ning sellest nõuetekohaselt politseile mitteteatamise eest. Seega ei ole Z.H hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna Z.H varem arestiga karistatud ei ole , ta tunnistab oma süüd, siis sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud aresti mõistmine pikkusega üle keskmise määra s.o 18 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ei ilmunud kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t. on hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja määramist. Kohus määrab aresti kandmise tähtajaks 15. november 2013.a. Kohtu hinnangul on antud tähtaeg piisav selleks, et isik saaks vajaliku ajavaruga, kui on saanud kätte kohtuotsuse, korraldada oma eluolu. Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.