4-13-4906/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Tartu Väärteoasja number 4-13-4906 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Tulit Väärteoasi V.H karistusseadustiku § 262 ja alkoholiseaduse § 70 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Jüri Teslenko Menetlusalune isik V.H (isikukood: xxx). Elukoht: XXX Istungi toimumise aeg Kohtuistungil osales
3. oktoober 2013 Kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2013 otsus muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 12.08.2013 otsusega tunnistati V.H süüdi 05.07.2013 alkoholiseaduse § 70 ja karistusseadustiku § 262 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 8päevase arestiga. Karistuse kandmise alguseks loeti Viru Maakohtu 02.08.2013 kohtuotsuse nr 413-4996 alusel mõistetud karistuse kandmise lõpp.
6. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse V.H selles, et tema 05.07.2013 kell 13.00 Ida-Virumaal, Sillamäe linnas, XXX tarbis avalikus kohas tänaval alkohoolset jooki õlu Valter 0,5 L 4,2% Alc. Ilmus avalikus kohas alkoholijoobes kauplusse Konsum, lillepoodi, kus tülitas kaupluse töötajaid, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus avalikku korda, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Võttes arvesse karistusraame, süüdistatava isikut, tema varasemat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning kergendava asjaoluna V.H poolt süü ülestunnistamist ja raskendavate asjaolude puudumist, ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine kergemaliigilise karistusega. V.H puhul ei ole rahatrahviga saavutatavad karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid, kuna määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemist.
8. Kohus märkis, et V.H ei saa karistada kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras arestiga 25 päeva. Kohus osundas Riigikohtu seisukohale ja märkis, et enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi (mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
9. aprilli
10. a otsus asjas 3-4-1-2-02). V.H on karistatud Viru Maakohtu 2.08.2013 otsusega 01.08.2013 avaliku korra rikkumise eest, s.o KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ning talle on mõistetud karistuseks 12 päeva aresti. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei ole võimalik V.H karistada sellise karistusega nagu palus kohtuvälise menetleja esindaja, kuna see ei ole kooskõlas võrdsuspõhiõiguse põhimõttega.
11. Kohus märkis, et karistuse mõistmise üldise praktika kohaselt tuleb üldjuhul karistus mõista sanktsiooni keskmääras, s.o käesoleval juhul 15 päeva aresti, kui puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamine, mistõttu on võimalik mõista keskmisest määrast väiksem karistus. Varasemate samalaadsete väärtegude toimepanemine omakorda suurendab V.H süüd, nagu seegi, et väärteod pani ta toime otsese tahtlusega. Seega ei ole põhjendatud tema karistamine sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kohus leidis, et V.H karistuseks tuleb mõista KarS § 63 lg 1 alusel arest 8 päeva.
12. Kohus ei rahuldanud menetlusaluse isiku taotlust asendada talle mõistetav arest ÜKT-ga. Kohus märkis, et aresti üldkasuliku tööga asendamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus. Käesoleval juhul on karistuse eripreventiivset eesmärki võimalik kõige paremini saavutada selliselt, et menetlusalune isik kannab ära talle mõistetud aresti. 2 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
13. Kohtuväline menetleja taotleb tühistada Viru Maakohtu otsus V.H-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle karistuseks KarS § 262 ja AS § 70 alusel kvalifitseeritavate väärtegude eest 15 päeva aresti. Kohtuvälise menetleja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Maakohus ei ole arvestanud V.H süü raskust ja tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja arutamisel kohtule ka andmeid selle kohta, milliseid väärtegusid oli V.H enne ja pärast arutatavat väärteoasja toime pannud, ent kohus pidas neid asjasse mittepuutuvateks. 7.2 Kohus on tunnistanud üldist praktikat, mille kohaselt tuleb üldjuhul karistus mõista sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Maakohus on kergendava asjaoluna arvestanud väärteo toimepanemise tunnistamist ja mõistnud väiksema karistuse – 8 päeva aresti. Sellega kohtuväline menetleja nõustuda ei saa. Maakohus ei ole näidanud, millise konkreetse KarS § 57 punkti alusel on väärteo tunnistamine karistust kergendav asjaolu. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohus liiga kergelt uskunud, et menetlusalune isik on kergema karistuse ära teeninud – nimelt jätkab V.H süütegude toimepanemist, seejuures ka konkreetselt kannatanu A.I. suhtes. Tema suhtes on algatatud mitu kriminaalasja ja koostatud väärteoprotokoll KarS § 218 lg 1 alusel. Samuti on teda kahel korral karistatud NPALS § 151 alusel. 7.3 V.H pidas end ka maakohtu istungil üleval agressiivselt, mistõttu teda korduvalt korrale kutsuma pidi. See näitab, et tegu on seaduserikkujaga ja antud asjaolu tuleks arvestada ka karistuse määramisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, kes jäi apellatsiooni juurde, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus V.H-le mõistetud karistuse osas jääb muutmata. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest. Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Maakohus on põhjendatult asunud aresti pikkuse määramisel seisukohale, et üldjuhul tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmises määras, s.o käesoleval juhul oleks see 15 päeva aresti, kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Maakohus tuvastas, et käesoleva juhul esineb V.H karistust kergendav asjaolu, s.o tema poolt väärteo toimepanemise tunnistamine, mistõttu oligi võimalik mõista talle karistus alla keskmise määra. Apellant maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu, kuna kohus ei ole märkinud, millise sätte alusel on süüteo tunnistamine karistust kergendav asjaolu. 3 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 57 sätestab kergendavad asjaolud konkreetse loeteluna nimetatud sätte esimeses lõikes. Lisaks aga lõike kaks kohaselt võib kohus karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Seega ei ole kohus karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel seotud KarS § 57 lg-s 1 loetletud asjaoludega ning on vaba tuvastama ka muid karistust mõjutada võivaid asjaolusid. Vastavalt sellele ongi maakohus käeoleval juhul toiminud. Seega ei saa kriminaalkolleegium maakohtule teha etteheiteid selles, et karistust kergendava asjaoluna pidas kohus võimalikuks arvesse võtta menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Asjaolu, et menetlusalune isik on pärast käesoleva väärteomenetluse esemeks olevaid tegusid pannud toime veel mingeid väärteokorras karistatavaid tegusid, ei saa ega tohigi kehtiva karistuse mõistmise põhimõtteid silmas pidades mõjutada isikule konkreetsete tegude eest mõistetavat karistust. Samuti ei võimalda kehtiv seadus konkreetse süüteo eest mõistetavat karistust raskendada ka näiteks isiku sobimatu käitumise tõttu kohtuistungil. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse V.H muutmata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 väärteoasjas Tiit Lõhmus