← Eesti

4-13-4996/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. oktoober 2013 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-4996 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Väärteoasi O.U väärteoasi KarS § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik O.U Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Menetlusalune isik O.U (isikukood: xxx). Elukoht: XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. augusti 2013 kohtuotsus muutmata ja O.U apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja I.R. koostas 02.08.2013 O.U suhtes väärteoprotokolli nr AB1179848 KarS § 262 järgi. O.U tegu seisnes selles, et tema, viibides 01.08.2013 kell 18.15 kaubakeskusese lillepoes, aadressil Viru 2a Sillamäe ja olles alkoholijoobes, karjus ja solvas A.I. t ning kasutas ebasündsaid väljendeid. O.U lõi tahtlikult jalaga lillepotte, millega lõhkus neid ja kahjustas lille. Oma tegevusega rikkus O.U avaliku korda ja tekitas poe omanikule varalist kahju. Samuti O.U kell 20.00 samas kohas karjus, koputas poe klaasiuksele ja solvas A.I. t kaubakeskuse külaliste juuresolekul, millega rikkus avaliku korda ja segas lillepoe tööd. Oma tahtlike tegudega pani O.U toime avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumise, st KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  5. Viru Maakohtu otsusega tunnistati O.U süüdi 01.08.2013 avaliku korra rikkumise eest, s.o KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõisteti talle karistuseks 12 päeva aresti. Karistuse alguseks loeti 02.08.2013 kell 09:
  6. Maakohus leidis kogutud tõendeid nende kogumis hinnates, et O.U on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo.
  7. Arvestades KarS § 262 sanktsioonipiire ja KarS §-s 56 sätestatut, kergendava asjaoluna O.U poolt süü ülestunnistamist ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti aga isiku süüd, väärtegude toimeopanemise raskust ja O.U iseloomustavaid andmeid (töötu,
  8. aasta jooksul kuuel korral väärtegude toimepanemises, s.h 2 korral KarS § 262 järgi) ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leidis kohus, et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ei ole võimalik saavutada rahatrahviga. Kohus leidis, et O.U tuleb karistada väärteo toimepanemise eest 12-päevase arestiga, s.o arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist alla sanktsiooni keskmist määra.
  9. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis palub menetlusalune isik mõista talle karistuseks üldkasuliku töö või rahatrahvi. O.U palub arvestada, et aresti kandmise tõttu kaotab ta töökoha. O.U väidab, et tunnistas kõik üles, kuna uurija lubas, et tõenäoliselt karistatakse teda üldkasuliku töö või rahatrahviga. Tasumata rahatrahvide osas selgitab O.U, et ta ei saanud maksta, kuna tal puudusid isikut tõendavad dokumendid. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  10. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja O.U apellatsioon rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
  11. Menetlusalune isik ei ole rahul talle mõistetud karistusega ja soovib selle asendamist üldkasuliku töö või rahatrahviga. 7.1 Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKKK 3-1-1-18-11, p 8.1). 7.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi tuleb märkida, et isik, kes on ka varasemalt korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud (s.h ka analoogse rikkumise eest kahel korral), väärib vaid rangema karistusliigiga karistamist, s.t sobivaim karistus on käesoleval juhul ainult arest. Aresti pikkuse on maakohus ka vajalikul määral põhistanud ning apellatsioonikohtul ei ole sellele midagi juurde lisada. Ehkki apellatsioonis väidab O.U, et aresti kohaldamise tõttu kaotab ta töökoha, on selles alust kahelda – nimelt on ta maakohtus väitnud end olevat töötu. 7.3 Ka apellandi väiteid karistuse mõistmise kokkuleppe kohta süüteo ülestunnistamise korral ei pea ringkonnakohus usutavaks – materjalidest nähtub, et menetlusalune isik peeti kinni 02.08.2013 ja samal päeval toimus ka tema ülekuulamine ning kohtuistung, kus kohtuväline 2 menetleja taotles O.U-le aresti kohaldamist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuvälise menetleja taotluse aresti kohaldamiseks tinginud asjaolu, et O.U suhtes on ainuüksi
  12. aasta juuli kuu jooksul märgitud 6 kirjet erinevate õigusrikkumiste kohta, samuti on tema suhtes algatatud kaks kriminaalasja. Ta töötab mitteametlikult ning kõik rahatrahvid on tasumata (tlk 23 pöördel). Seega arvestas ka kohtuväline menetleja karistuse mõistmise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid ning ei saanud seetõttu lubada, et kohus samadel asjaoludel määrab rahatrahvi või kaalutlusõigust kasutades asendab aresti üldkasuliku tööga. Liiatigi ei olnud O.U süüdimõistmise aluseks vaid tema enda ütlused, vaid kohus hindas kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt.
  13. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas 3 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.