4-13-4950/6

(13230108342)kohaldatud tõkendi muutmist või tühistamist või kriminaalasjas mõistetava võimaliku karistuse ärakandmist. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).

1. Välja mõista S.G-lt riigi tuludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot.
2. Eksperitiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
3. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju 1 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 04.09.2013 alates kella 15:00 Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 11.07.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1364612 kohaselt oli S.G 13.05.2013.a. kella 22:00 ajal Tallinnas Spordi 3A maja juures eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - tunnistaja Raido Taalmanni ütlustega; - joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga/aktiga; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga; - isikusamasuse tuvastamise protokolliga; - KMA komplekspäringu ankeediga; - karistusregistriga. 1 Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista S.G NPALS § 15 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning taotles tema karistamist arestiga 15 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: S.G on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja palus S.G-lt välja mõista ka joobe tuvastamisega seotud kulu 35,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: S.G selgitas, et väärtegu leidis aset. Hetkel on tema suhtes kohaldatud tõkendit kriminaalasjas. Menetlusalune isik ei soovinud kohtuvaidluses midagi öelda, märkides vaid, et talle kriminaalasjas mõistetav võimalik karistus on tõenäoliselt väga suur. Kohtu seisukoht: Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks S.G poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. 2 Kohtu hinnangul on tõendatud, et S.G oli tarvitanud 13.05.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Tunnistaja Raido Taalmanni ütlustega on tõendatud, et olles 13.05.2013.a. autopatrullis, said juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile Spordi 3A Tallinn, kus vana lasteaia territooriumil pidi viibima süstiv narkomaan. Kohale jõudes sündmuskohta leidsid narkojoobe tunnustega isiku, kes tunnistas, et süstis amfetamiini paremasse kätte. Toimetasid isiku jaoskonda. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast/aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et S.G oli tarvitanud amfetamiin, metamfetamiin, fentanüüli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab 13.05.2013.a. S.G, et tarvitas amfetamiini. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati isikusamasust politsei andmekogu andmega KAIRI ning MIS. 13.05.2013.a. S.G Karistusregistri õiendist nähtuvalt on S.G varem korduvalt nii kriminaal-kui ka väärteokorras karistatud sh. NPALS § 15

(1)järgi. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Amfetamiin, metamfetamiin, fentanüül kuuluvad II nimekirja ning on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 1 S.G pani NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. S.G ei tööta ning seetõttu ei ole usutav, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma, ka eelnevalt on ta jätnud rahatrahvid tasumata. Karistuse mõistmisel S.G-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld-kui ka 3 eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud tegude eest. S.G näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. S.G on varem korduvalt karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista S.G-le väärteo eest arest. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et teda on korduvalt karistatud arestiga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist. S.G arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et S.G suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et S.G suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud 1 aluseid karistuse kandmiseks ositi. Seega tuleb S.G süüdi mõista NPALS § 15 järgi ja karistada arestiga sanktsiooni keskmise määra lähedalt, so 10 päeva. Arest tuleb pöörata täitmisele viivitamatult peale S.G suhtes kriminaalasjas nr 1-13-6276

(13230108342)kohaldatud tõkendi muutmist või tühistamist või kriminaalasjas mõistetava võimaliku karistuse ärakandmist. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub S.G-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. Kohtunik: 4