4-13-3937/10

Väärteoasi 4-13-3937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,13,003636 A.D karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.3;§ 227 lg.5p.2 alusel Kaebuse esitanud isik A.D, isikukood xxx, elukoht XXX Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.D. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu. LÕPPOSA Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,13,003636 A.D karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.3;§ 227 lg.5p.2 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 23.09.2013.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Kaebuse esitanud isik A.D on vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.05.2013.a. otsuse väärteoasjas nr: 2316,13,003636 millega karistati teda liiklusseaduse § 227 lg.3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500 eurot ning LS§ 227 lg.5p.2 slusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 227 lg.3 sätet selliselt, et 25.04.2013 kell 15:21 Järvevana teel, Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 km/h ± 3 asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Kaebuse sisu ja kohtu järeldused: Kaebuse esitanud A.D ei vaidlusta liiklusrikkumise toime panemist, ta tunnistab oma viga ning kahetseb tehtut. Küll palub kaebaja tühistada talle määratud lisakaristus. Ja nimelt selgitab kaebaja, et tema töö ja teenistus on seotud sõiduki juhtimisega ning ta on oma pere ainuke ülalpidaja. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et A.D kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Kohtuistungil jäi A.D oma kaebuse juurde ning taotles juhtimisõiguse taastamist, kuivõrd juhilubade olemasolu on temal ainukeseks võimaluseks teenida elatist. Ta selgitas, et juhtunu leidis aste tänu hooletusele. Sõites ühtlases liiklusvoolus temaga samal kiirusel kulgeva veoauto taga, ei märganud ta kehtestatud ajutist kiirusepiirangut. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebaja on väärteo toime pannud, rikkumine on tõendatud väärteomaterjalidega. Samuti on kohtuvälise menetleja seisukohal, et lisakaristus on kohaldatud õigetel alustel ning on kaebaja jaoks esmakordne, kuna varasemad rikkumised kiiruse ületamise näol ei ole soovitud tulemusi saavutanud ja kaebaja jätkab liiklusnõuete rikkumist. Kohtuväline menetleja palub kaebus jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus uuris ka järgmisi kirjalikke materjale: väärteoprotokoll AB 1330951, millest nähtuvalt juhtis A.D 25.04.2013.a kl 15.21 ajal juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 km/h± 3 asula sisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h; tunnistaja Raul X ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt oli tunnistaja patrullis 25.04.2013.a ning teostas liiklusjärelvalvet Tallinnas, Järvevana teel. Kella 15.21 paiku märkas ta esimesel sõidurajal mööda Järvevana teed Tartu mnt suunas suurel kiirusel liikumas sõidukit, mis jõudis järele ees liikunud sõidukile. Sõiduki liikumiskiiruseks mõõtis tunnistaja 88 km/h. Lubatud suurim liikluskiirus antud teelõigul on seoses teetöödega 30 km/h ning teekate on värskelt pinnatud. Teelõigul on kahes kohas mõlemale poole teel paigutatud hästi märgatavad 30 km kollast värvi liiklusmärgid. Rikkumine salvestati ka videokaameraga; kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli 25.04.2013.a, millest nähtub, et kiirust mõõdeti statiivil asulasisesel teel, nähtavus oli hea, ilm sademeteta, tee kuiv ning kattega. Kasutatud oli kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX020596; Fototabeleid, millest nähtuvalt oli paigaldatud 2 nimetatud teelõigule kiirust piiravad liiklusmärgid ning videosalvestit, millest nähtub A.D poolt toimepandud rikkumine. Uuritud tõendite põhjal leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, see on õigesti kvalifitseeritud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei esine antud asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega V™S § 29 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus, et A.D, sõites Järvevana teel suunaga Tartu mnt poole, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h sõites kiirusega 88 +-3 km/h. A.D ei eita oma rikkumist, ta leiab, et lisakaristuse kohaldamine on liialt range, ta on pere ainuke ülalpidaja. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, suurim lubatud sõidukiirus mõõdetud teelõigul oli 30 km/h. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 kohaselt on võimalik isikule kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud tema rikkumise eest õiglase ja proportsionaalse karistuse. Rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses vastab sanktsiooni keskmise määra lähedasele suurusele, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on sanktsiooni minimaalses määras. Kohtule on arusaamatu A.D ennastõigustav suhtumine, et ka teised rikkusid liiklusseadust ning sõitsid kaebajast oluliselt kiiremini ning et ainult teda peeti kinni ning teised sõitsid edasi. Kohus leiab, et isikul ei ole oma liiklusrikkumist võimalik õigustada väitega, et teised rikkusid ka. Samuti leiab kohus, et kaebaja väide, et suur veoauto sõitis tema kõrval esimeses reas ning varjas märke, seetõttu võis tal ajutine kiirusepiirangu märk jääda märkamata, on ennastõigustav. Nii kohtuistungil vaadatud videosalvestusest kui ka asja juurde lisatud fototabelist on selgelt näha, et kollase taustaga ajutise kiirusepiirangu märgid olid paigaldatud mõlemale poole teed ning nähtavus oli hea. Seega, kui isegi ühelt poolt ei olnud märki näha, on mootorsõidukijuhile märk teiselt poolt ehk teises sõidureas, kus ta liikus, tähelepaneliku ja hoolika suhtumise korral märgatav. Samas möönis kaebaja istungil, et seal oli lubatud kiirus 30 km/h, kõik sõitsid kolonnis 30-35 km/h, järsku jäi tema ees auto seisma, siis ta sai tigedaks, kiirendas ning möödus eessõitjast. A.D, olles isikuks, kellele on omistatud juhiluba ning keda Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt võib pidada võrdlemisi staažikaks juhiks (juhtimisõigus omistatud 28.04.1988.a) ning kes enne juhiloa saamist on teadlik ka liikluseeskirjast, sh keelust mitte ületada lubatud suurimat sõidukiirust, on käitunud hooletult nii iseenda kui ka kaasliiklejate suhtes. Toimiku materjalide pinnalt selgub, et ajutiselt liikumiskiiruse vähendamise põhjuseks olid teetööd ning värskelt pinnatud teekate, mis oli kaetud lahtise killustikuga. Sõites lubatud sõidukiirusest kiiremini enam kui 50 km/h võrra, suureneb tunduvalt oht ja võimalus kahjustada teiste liiklejate vara (sõiduautosid) võrrelduna sellega, kui järgida ajutist kiirusepiirangut 30 km/h. Arvestada tuleb asjaoluga, et värskelt pinnatud teekattel võib esineda lahtiseid killustikutükke, mis teekatte ja autorehvi hõõrdumise tulemusel võivad lenduda kaasliiklejate sõidukite esiklaasi või mujale auto kerele. 3 Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega või pere ülalpidamisega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest, sh järgima ajutiselt paigaldatud liiklusmärke. Seega peaks menetlusalune isik tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka vajalikud rahalised vahendid elatumiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti võetakse arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistes A.D-le põhikaristusena rahatrahvi ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, võib eeldada, et menetlusalune isik saab aru oma teo keelatusest ning edaspidi suudab käituda õiguskuulekalt. Kohus märgib, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud LS § 227 rikkumiste eest, sh 2013.a aprillis, 2012.a oktoobris ja septembris, varasemalt on isikut põhikaristusena karistatud rahatrahviga. Tema käitumisest nähtub, et varasemat väärteokaristused ei ole senini suunanud teda juhatada õiguskuulekale teele. Mõistetud karistus on proportsionaalne A.D rikkumisega, samuti on tegemist õiglaselt määratud karistusega võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta A.D kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,13,003636 A.D karistamises LS § 227 lg 3 järgi toimepandud väärteo eest muutmata. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud arvestades isiku rikkumist ja süü suurust. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
2. Piret Liivo Kohtunik 4