1-12-8026/14

(11930000254)Kohtunik Innokenti Menšikov (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja L.V Taotluse sisu Süüdimõistetu L.V otsustamiseks Süüdimõistetu karistusest vabastamise L.V Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 28.09.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 391 lg 1 järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat. RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu L.V (isikukood xxx) taotlus karistusest vabastamisest rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.09.2012 kohtuotsusega tunnistati L.V süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui L.V ei pane kaheaastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja 1 1-12-8026 määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algus – 28.09.

1. L.V-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.09.2012 kohtuotsus jõustus 06.10.
2. 24.09.2013 esitas L.V Viru Maakohtule taotluse mõistetud karistuse ümbervaatamiseks, kuna KarS § 391 lg 1 alusel etteheidetav tegu on dekriminaliseeritud. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et L.V taotlus karistusest vabastamise kohta ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 391 lg 1 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on KarS § 391 lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon st et korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.
3. 2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Vangla, milles kannab vangistust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, teatab talle karistusseadustiku § 391 lõike 1 muudetud redaktsiooni tagasiulatuvast mõjust ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 431 sätestatud korras.” Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel KarS 391 lg 1 alusel vangistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.09.2012 kohtuotsusest nähtuvalt karistati tingimisi vangistusega 4 (neli) kuud katseajaga 2 (kaks) aastat ja pandi talle katseaja jooksul käitumiskontrollnõuded KarS § 75 lg 1 alusel. L.V-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. L.V Muudatusettepaneku kohaselt kohaldatakse § 391 lõike 1 muudatusi tagasiulatuvalt jõustunud kohtuotsuse korral üksnes neile isikutele, kes kannavad reaalset vanglakaristust. Selliste isikute karistused vaadatakse kohtu poolt üle KrMS § 431 korras. Riigikohus on oma lahendites (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02) viidanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 ja 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks 2 1-12-8026 kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Riik on võtnud vastu õiguspoliitilise otsuse, et tagasiulatuvalt kohaldatakse KarS § 391 muudatusi ainult reaalset vangistust kandvate isikute suhtes. Oluline on märkida, et kõik seni karistatavaks loetud teod jäävad endiselt karistatavaks, kuigi teises vormis. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et L.V taotlus karistusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna L.V on karistusest tungimisi vabastatud ja tema suhtes ei kohaldu KarS § 391 lg 1 muudatused tagasiulatuvalt. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS §
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 3