4-13-4996/6

4-13-4996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4996 (2330,13,004582) Väärteoprotokolli number AB1179848 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 262 järgi Menetlusalune isik V.B isikukood xxx, elukoht puudub, VF kodanik, töötu. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – V.B Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Narva Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada V.B süüdi 01.08.2013.a avaliku korra rikkumise eest, s.o KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 02.08.2013.a kell 09.
2. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
3. augustist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. septembrist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 02.08.2013.a Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino koostas V.B suhtes väärteoprotokolli nr AB1179848 KarS § 262 järgi selles, et tema 01.08.2013.a kell 18.15 olles alkoholijoobes xxx aadressil xxx karjus, solvas A I , kasutades ebasündsaid väljendeid, lõi tahtlikult jalaga lillepotidele, millega lõhkus neid ära ja kahjustas lille, millega rikkus avaliku korda ja tekitas poe omanikule varalist kahju. Samuti V.B kell 20.00 asuvas samas lillepoes karjus, koputas poe klaasiuksele, solvas A I kauba keskuse külaliste juuresolekul, millega rikkus avaliku korda ja segas lillepoe tööd. Oma tahtlike tegudega pani V.B toime avalikus kohas teiste isikute rahu ning avaliku korra rikkumise, st KarS § 262 ettenähtud süüteo. Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid 02.08.2013.a kohtuistungil V.B avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, kaitsja teenuseid ei vaja, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et 01.08.2013.a kell 20.00 ootas abikaasat, et rääkida lapse suhtes, kuid abikaasa ei tahtnud välja tulla ja helistas politseisse. Ta riidles abikaasaga, et ta välja tuleks. Seletas, et abikaasa ei anna talle üldse last. Süüdlane läks poodi, olukord läks pingeliseks, abikaasa läks teisele korrusele ja jäi sinna kauaks. Süüdlasel ei pidanud närvid vastu ja ta lõi vihaga jalaga vastu vaasi ja läks minema. Abikaasa kutsus turvamehe juuresolekul välja politsei. Süüdlane oli alkoholijoobes. V.B palus aresti mitte määrata, vaid määrata ÜKT. Ta väga kahetses ja palus teda vangi mitte panna. Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada V.B süüdi KarS § 262 järgi ning mõista talle karistuseks 15 ööpäeva aresti. Varem oli V.B korduvalt õigusvastase tegude eest vastutusele võetud. Ainuüksi juuli kuu jooksul on märgitud 6 kirjet tema õigusrikkumiste kohta, V.B suhtes on algatatud ka kaks kriminaalasja – üks Tallinnas ja teine Sillamäel. Juulikuu jooksul oli toime pandud samuti kolm pisivargust, paljud neist KarS § 262 järgi. Käesoleval ajal V.B töötab mitteametlikult, varem tema suhtes mõistetud rahatrahvid on tasumata. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: - väärteoprotokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust 02.08.2013.a selles, et tema 01.08.2013.a kell 18.15, olles alkoholijoobeseisundis, Sillamäe linnas lillekaupluses, mis asub kaubanduskeskuses aadressil xxx karjus, solvas A I kasutades ebasündsaid väljendeid, lõi jalaga lillepotidele, lõhkudes need ära ja kahjustas lilli. Samuti tema kell 20.00 samas kohas karjus, koputas poe klaasiuksele, solvas A I kaubakeskuse külaliste juuresolekul. Väärteoprotokolli kohaselt pani V.B sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud karistusseadustiku § 262 järgi (lk 2); - isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 02.08.2013.a kell 09.50 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 3); 2 - isikusamasuse tuvastamise akt (lk 4); - V.B VF passi koopia, passis on märk – kustutatud (lk 5); - indikaatorivahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 01.08.2013.a kell 20.05 indikaatorivahendi ALCOQUANT nr 11619A391 abil on tuvastatud V.B alkoholiseisund (lk 6); - joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll, mille kohaselt on V.B toimetatud kainenemiseks 01.08.2013.a kell 19.58 (lk 7); - tunnistaja A I ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et 01.08.2013.a kell 20.00 tema töökohale xxx aadressil xxx tuli endine elukaaslane V.B, kes oli alkoholijoobes. Ta hakkas nõudma, et tunnistaja välja tuleks. Tunnistaja ei lasknud V.B kauplusesse. V.B hakkas karjuma, ähvardama tunnistajat. Ta võttis taskust noaga sarnase metallist eseme. Tunnistaja hirmus ning kutsus politsei (lk 8-10); - väärteoasjade ühendamise määrus, mille kohaselt ühendati väärteoasjad nr 2330,13,004582 ja nr 2330,13,004583 ühiseks menetluseks, ühendatud väärteoasja numbriks loeti nr 2330,13,004582 (lk 11); - vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi sündmuskoht – lillepood, mis kuulub OÜ -le xxx, aadressil xxx (lk 12-13); - tunnistaja A I ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et 01.08.2013.a kella 18.15 paiku endine elukaaslane V.B tuli tunnistaja töökohta xxx, mis asub aadressil xxx, ning hakkas nõudma raha. Tunnistaja keeldus raha andmast. V.B oli purjus. V.B sai väga vihaseks, tuli lillepotide juurde ning tõukas ühte neist jalaga. Lillepott kukkus maha ja läks katki. Tunnistaja palus teda kauplusest väljuda. Väljudes ta tõukas vihaselt jalaga potti kollaste krüsanteemidega. Pott kukkus maha, lilled läksid katki. (lk 14-16); - 02.08.2013.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt 02.08.2013.a Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino, juhindudes VTMS §-dest 49-50, 56 ja 65, kuulas üle: V.B, isikukood xxx, Venemaa kodakondsus, elukoht: puudub; töökoht: ei tööta. Ülekuulamise toimus aadressil Vahtra 3, Narva. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, V.B kinnitas seda oma allkirjaga. Ülekuulamisel ei osalenud tõlki. Ülekuulamine algas kell 09.20, lõppes kell 09.
5. Protokoll on allkirjastatud V.B ja koostaja poolt. V.B on rikkumisega nõus. (lk 18); - karistusregistri andmed, mille kohaselt on V.B väärteokorras karistatud (lk 19). varem 6 korda Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V.B karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-i 262, kuna ta 01.08.2013.a kell 18.15, olles alkoholijoobeseisundis, xxx karjus, solvas A I 3 kasutades ebasündsaid väljendeid, lõi jalaga lillepotte, lõhkudes need ära ja kahjustas lilli, oma tegevusega rikkus avalikku korda ja A I rahu. Samuti tema kell 20.00 samas kohas karjus, koputas poe klaasuksele, solvas A I xxx külaliste juuresolekul, oma tegevusega rikkus ta avalikku korda ja A I rahu. Riigikohtu otsustest nr 3-1-132-96, 3-1-189-96, 3-1-1102-03, 3-1-1-7-07 tuleneb, et õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Politsei ja piirivalve seaduse § 72 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus. Nimetatud väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1102-03, 3-1-1-7-07, 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et aadressil xxx asuva koha puhul on tegemist avaliku kohaga, kuna sellele oli ligipääs ka kolmandatel määratlemata isikutel, kes polnud õigusrikkujaga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab teatud personifitseeritud füüsilisest isikust objekti olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõelda: a) teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustatavat ning rahu häirivat tegevust; b) lugupidamatuse väljendamist (sh verbaalselt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-07) teiste isikute suhtes (nt lärmitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute pahatahtlik tülitamine jms (Riigikohtu otsused 3-1-1-102-03; 3-1-17-07). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt A I rahu ja avaliku korra rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüdi väärteo toimepanemises. Samuti tõendavad A I rahu ja avaliku korra rikkumist menetlusaluse isiku poolt tema enda kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas ja haakuvad ka tunnistaja A I ütlustega ning väärteoasjas avaldatud ja uuritud muude tõenditega. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud see, et V.B tegevuse tõttu tundis I enda turvalisust ja tervist ohustatuna, kuna toimus nende tülitamine. Menetlusaluse isiku poolt käitumine on kohtu hinnangul lugupidamatuse väljendamine, mis samuti rikkus ka tunnistaja A I rahu ning mis ei ole heade kommete ja tavadega kooskõlas, rikkudes avalikku korda. Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-102-03, et väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Tegemist peab olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-82-07 tuleneb, et karistusõiguslik sekkumine peab sellistel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest. Kohus on seisukohal, et see nõue on käesoleva väärteo puhul täidetud ning käesoleval juhul oli karistusõiguslik sekkumine igati õigustatud. Üldtunnustatud käitumisnormidega kooskõlas olevaks ei saa pidada seda, et alkoholijoobes olevad isikud kaotavad avalikus kohas enda käitumise üle kontrolli ning tegutsevad üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus olevalt. Kohus leiab, et karjudes avalikus kohas, solvates A I ebasündsate väljenditega, koputades poe klaasuksele, toimus teiste isikute rahu ja avaliku korra vastu sellise intensiivsusega riive, millele tuleb reageerida karistusõigusliku vastutuse kohaldamisega. Seadus ei nõua avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist (Riigikohtu otsus 3-1-1-102-03). Kuna tegemist on väärteoga, piisab subjektiivses koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (§ 15 lg 3). 4 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
6. peatüki
7. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.B, kelle isiku tuvastas ka väärteo toimepanemise päeval politsei, koostades isikusamasuse tuvastamise akti, on talle süüks arvatud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et V.B pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo – 01.08.2013.a kell 18.15 ja kell 20.00 Sillamäe linnas Viru pst 2a olles joobeseisundis avalikus kohas rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Väärtegu on menetlenud pädev kohtuväline menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Politsei ja piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks mh avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ja p 7 kohaselt süütegude menetlemine. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna V.B poolt süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärtegude toimepanemise raskust, vastutust raskendavate asjaolude puudumist ning vastust kergendavate asjaolude olemasolu: puhtsüdamlik kahetsus, samuti V.B iseloomustavaid andmeid selle kohta, et ta ei tööta,
8. aasta jooksul on karistatud väärtegude toimepanemise eest 6-l korral, neist 2-l korral KarS § 262 järgi. Samuti kohus võtab arvesse, et V.B ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.B ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et V.B tuleb karistada tema poolt toime pandud väärteo toimepanemise eest alla keskmist määra, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ning talle tuleb mõista karistuseks 12 päeva aresti. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5