← Eesti

4-13-4906/10

Obsah (7)§ 262§ 63§ 2§ 32§ 33§ 4§ 56

4-13-4906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. augustil 2013, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4906 (233013004049) Väärteoprotokolli number AB117

§ 262

ettenähtud väärteo toimepanemises.

§ 63

lg 1 alusel mõista D.B-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks (kaheksa) päeva aresti. 8 Karistuse alguseks lugeda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.08.2013 kohtuotsuse nr 4-131 4-13-4906 4996 alusel mõistetud karistuse kandmise lõpp. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o

  1. augustist 2013 . Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  2. septembril
  3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. I KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU D.B süüdistatakse selles, et 05.07.2013.a kell 13.00 xxx tarbis avalikus kohas tänaval alkohoolset jooki õlu Valter 0,5 L 4,2% Alc. Ilmus avalikus kohas alkoholijoobes kauplusse K , xxx, kus tülitas kaupluse töötajaid, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus avalikku korda, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku D.B ja tunnistaja A I ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: tl 4 tunnistaja N J ütlused; tl 6 indikaatorvahendi kasutamise protokolli; tl 7 isikusamasuse tuvastamise akti; tl 8-10 karistusregistri andmed. III KOHTU PÕHJENDUSED

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. D.B poolt

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-7-07 tuleneb, et õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Politsei ja piirivalve seaduse § 72 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus. 2 4-13-4906

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-102-03, 3-1-1-7-07, 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et aadressil xxx asuva koha, s.o xxx puhul on tegemist avaliku kohaga, kuna sellele oli ligipääs ka kolmandatel määratlemata isikutel, kes polnud õigusrikkujaga, s.o D.B-ga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab teatud personifitseeritud füüsilisest isikust objekti olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõelda:

  1. a)teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustatavat ning rahu häirivat tegevust;
  2. b)lugupidamatuse väljendamist (sh verbaalselt - Riigikohtu otsus nr 3-1-17-07) teiste isikute suhtes (nt lärmitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute pahatahtlik tülitamine jms (Riigikohtu otsused 3-1-1-102-03; 3-1-1-7-07). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt avaliku korra rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüdi väärteo toimepanemises. Samuti tõendavad D.B poolt avaliku korra rikkumist tunnistaja N J ütlused, mille kohus avaldas VTMS (edaspidi väärteomenetluse seadustiku) § 99 lg 8 alusel ning mille kohaselt selgitab ta, et 05.07.2013 paiku oli ta tööl xxx asukohaga xxx, kui kauplusesse astus sisse tema kolleegi A I endine elukaaslane D.B, kes peale seda kui poodi sisse astus hakkas karjuma ja ähvardas tema kolleegi, et öösel läheb tal palavaks, ja samuti kaupluses läheb tal palavaks, et varsti on nad Töötukassas. Peale ähvarduste ja karjumiste Deniss pressis välja A alguses 5 eurot, seejärel 100 eurot, peale seda kui talle keelduti raha andmast kõlas lause: „Sa kärvad lita!“ Sel ajal kui see noormees karjus, viibisid nende kaupluses ostjad, kes kiiruga väljusid kauplusest. Tunnistaja palub võtta Denisi suhtes tarvitusele meetmed, kuna oma käitumisega ta rikkus tema rahu, tema kolleegi rahu, samuti segas ta neil oma tööd teha, hirmutas ostjaid oma käitumisega. Lisaks nimetatud tunnistaja ütlustele tõendavad D.B poolt 05.07.2013.a avaliku korra rikkumist tunnistaja A I ütlused, mis haakuvad N. J ütlustega selles, et D.B pani 05.07.2013.a toime avaliku korra rikkumise. Nimelt tuleneb nendest ütlustest, et ta oli sellel kuupäeval koos N J tööl. D.B hakkab teda solvama, ähvardama. Inimesed, kes poes käivad, kõik kuulevad, kuidas D.B ähvardab ja sõimab. 05.07.2013.a kui menetlusalune isik viibis kaupluses, siis oli ka kõrvalisi isikuid. Nende avalikku rahu rikuti – seda kõike on ebameeldiv kuulata. Menetlusalune isik kasutas ebatsensuurseid sõnu. Sellel päeval viibis kaupluses ka N J , kelle rahu oli rikutud, ta kutsus välja politsei. Seda, et avalikku korra rikkujaks oli just D.B tõendab ka isikusamasuse tuvastamise akt (tl 7), mille kohaselt osutus 05.07.2013.a tuvastatud isikuks D.B. Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-102-03, et väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Tegemist peab olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-82-07 tuleneb, et karistusõiguslik sekkumine peab sellis tel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest Kohus on seisukohal, et see nõue on käesoleva väärteo puhul täidetud ning käesoleval juhul oli karistusõiguslik sekkumine igati õigustatud. Üldtunnustatud käitumisnormidega kooskõlas olevaks ei saa pidada seda, et alkoholijoobes olev isik kaotab avalikus kohas enda käitumise üle kontrolli 3 4-13-4906 ning tegutseb üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus olevalt, sõimates enda endist elukaaslast, rikkudes sellega ka viimase töökaaslase rahu ning kes on seetõttu sunnitud välja kutsuma politsei. Seadus ei nõua avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist (Riigikohtu otsus 3-1-1-102-03). Kuna tegemist on väärteoga, piisab subjektiivses koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (§ 15 lg 3). Kohus leiab, et D.B pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik kasutades xxx ebatsensuurseid sõnu teadis, et ta rikub avalikku korda ning möönis seda. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul see, et A. I ütluste kohaselt on ta ka varasemalt samas kohas avalikku korda rikkunud, mille tõttu on viimane olnud sunnitud politsei kohale kutsuma. Samuti kinnitab seda, et D.B pani avalikku korra rikkumise toime otsese tahtlusega tema enda ütlused, mille kohaselt on ta on ka varem käinud seal kaupluses skandaalitsemas. Politseist oli talle tehtud märkus, et tal on keelatud seal käia. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et D.B, on talle süüks arvatud

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B pani toime

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo.

D.B poolt AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimine (v.a kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks), samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet Väärteoprotokolli kohaselt rikkus D.B alkoholiseaduse (AS) §-i 70, kuna ta tarbis avalikus kohas tänaval alkohoolset jooki õlut Valter. Ilmus avalikus kohas alkoholijoobes kauplusesse K , xxx, kus tülitas kaupluse töötajaid, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et D.B poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt oli ta purjus ja läks enda abikaasa juurde kauplusesse, et rääkida lapsest, et 4 4-13-4906 miks naine ei luba tal lastega kohtuda. 20-30 minutit enne naisega jutuajamist tarvitas ta alkoholi poe vastas pingi peal- K kaupluse sissepääsu vastas. Ta tarvitas Walter õlut. Võimalik, et ta oli tarvitanud enne sinna minekut alkoholi. Ta kasutas ebatsensuurseid sõnu. Menetlusaluse isiku ennast süüstavaid ütlusi kinnitavad tunnistaja A I ütlused, mille kohaselt oli D.B viibides 05.07.2013.a kaupluses alkoholijoobes ning kasutas ebatsensuurseid sõnu ning tunnistaja N J ütlused, mille kohaselt sel ajal kui D.B kaupluses viibis oli ta alkoholijoobe seisundis. Alkoholi tarvitas ta xxx kaupluse vastas kella 13.00 paiku, ta jõi 0,5 l õlut. D.B poolt avalikku kohta joobnud olekus ilmumist tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt oli 05.07.2013.a kell 14.25 D.B joove 0, 16 mg/l. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B tarbis avalikus kohas alkoholi ja ilmus avalikku kohta joobnud olekus ning kasutas seal ebatsensuurseid sõnu, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, kuna lubatavaks ei saa pidada seda, et isik ilmub avalikku kohta jo obnud olekus ning asub seal kõrvaliste isikute kuuldes kasutama enda eelmise elukaaslase ja lapse ema suhtes ebatsensuurseid sõnu ning tülitab kaupluse töötajaid, segades neil täitmast enda töökohustusi. Kohus leiab, et D.B pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik ilmudes avalikku kohta joobnud olekus ja kasutades lillepoes ebatsensuurseid sõnu teadis, et ta solvab ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust ning möönis seda. Nimetatut kinnitavad kohtu hinnangul D.B enda ütlused, milles kohtul ei ole alust kahelda ning mille kohaselt on ta on ka varem käinud seal kaupluses skandaalitsemas. Politseist oli talle tehtud märkus, et tal on keelatud seal käia. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et D.B, on talle süüks arvatud AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B pani toime AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärtegusid on menetlenud pädev kohtuväline menetleja, Ida Politseiprefektuur. Politsei ja piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks mh avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ja p 7 kohaselt süütegude menetlemine. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. D.B-le mõistetav karistus 5 4-13-4906

§ 262näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

AS § 70 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 4

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna D.B poolt süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 8-10) on kaebuse esitajat varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras, sh ka avaliku korra rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s. o rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, sest talle määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada D.B arestiga 25 päeva. Kohus leiab, et D.B-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada Riigikohtu

  1. jaanuari 2005.a otsuse punktis 10 välja toodud seisukohta, mille kohaselt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
  2. aprilli 2002.a otsus asjas 3-4-1-2-02). Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. D.B on karistatud Viru Maakohtu
  3. augusti 2013.a otsusega 01.08.2013.a avaliku korra rikkumise eest, s.o

§ 262

ettenähtud väärteo toimepanemises ning talle on mõistetud karistuseks 12 päeva aresti. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei ole võimalik D.B karistada sellise karistusega nagu palus kohtuvälise menetleja esindaja, kuna see ei ole kooskõlas võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Kohus arvestab D.B-le karistust mõistes karistuse mõistmise üldist praktikat, kus üldjuhul tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmääras, s.o käesoleval juhul 15 päeva aresti kui puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamine ning seetõttu on võimalik mõista talle karistuse keskmäärast väiksem karistus. Samas arvestades seda, et ta on ka varasemalt toime pannud samasuguseid väärtegusid, mis suurendab tema süüd ning ta pani väärteod toime otsese tahtlusega , siis ei ole 6 4-13-4906 põhjendatud tema karistamine sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kohus leiab, et D.B tuleb karistada tema poolt toime pandud väärtegude eest

§ 63lg 1 alusel arestiga 8 päeva.

Menetlusalune isik palus asendada talle mõistetava aresti ÜKT -ga. Aresti üldkasuliku tööga asendamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus ning kohus ei pea käesoleval juhul D.B sellekohast taotlust põhjendatuks, kuna leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik kõige paremini saavutada selliselt, et menetlusalune isik kannab ära talle mõistetud aresti. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.