ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 1 alusel mõista D.B-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks (kaheksa) päeva aresti. 8 Karistuse alguseks lugeda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.08.2013 kohtuotsuse nr 4-131 4-13-4906 4996 alusel mõistetud karistuse kandmise lõpp. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. D.B poolt
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-7-07 tuleneb, et õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Politsei ja piirivalve seaduse § 72 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus. 2 4-13-4906
järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-102-03, 3-1-1-7-07, 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et aadressil xxx asuva koha, s.o xxx puhul on tegemist avaliku kohaga, kuna sellele oli ligipääs ka kolmandatel määratlemata isikutel, kes polnud õigusrikkujaga, s.o D.B-ga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab teatud personifitseeritud füüsilisest isikust objekti olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõelda:
) § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik kasutades xxx ebatsensuurseid sõnu teadis, et ta rikub avalikku korda ning möönis seda. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul see, et A. I ütluste kohaselt on ta ka varasemalt samas kohas avalikku korda rikkunud, mille tõttu on viimane olnud sunnitud politsei kohale kutsuma. Samuti kinnitab seda, et D.B pani avalikku korra rikkumise toime otsese tahtlusega tema enda ütlused, mille kohaselt on ta on ka varem käinud seal kaupluses skandaalitsemas. Politseist oli talle tehtud märkus, et tal on keelatud seal käia. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B pani toime
D.B poolt AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimine (v.a kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks), samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet Väärteoprotokolli kohaselt rikkus D.B alkoholiseaduse (AS) §-i 70, kuna ta tarbis avalikus kohas tänaval alkohoolset jooki õlut Valter. Ilmus avalikus kohas alkoholijoobes kauplusesse K , xxx, kus tülitas kaupluse töötajaid, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et D.B poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt oli ta purjus ja läks enda abikaasa juurde kauplusesse, et rääkida lapsest, et 4 4-13-4906 miks naine ei luba tal lastega kohtuda. 20-30 minutit enne naisega jutuajamist tarvitas ta alkoholi poe vastas pingi peal- K kaupluse sissepääsu vastas. Ta tarvitas Walter õlut. Võimalik, et ta oli tarvitanud enne sinna minekut alkoholi. Ta kasutas ebatsensuurseid sõnu. Menetlusaluse isiku ennast süüstavaid ütlusi kinnitavad tunnistaja A I ütlused, mille kohaselt oli D.B viibides 05.07.2013.a kaupluses alkoholijoobes ning kasutas ebatsensuurseid sõnu ning tunnistaja N J ütlused, mille kohaselt sel ajal kui D.B kaupluses viibis oli ta alkoholijoobe seisundis. Alkoholi tarvitas ta xxx kaupluse vastas kella 13.00 paiku, ta jõi 0,5 l õlut. D.B poolt avalikku kohta joobnud olekus ilmumist tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt oli 05.07.2013.a kell 14.25 D.B joove 0, 16 mg/l. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B tarbis avalikus kohas alkoholi ja ilmus avalikku kohta joobnud olekus ning kasutas seal ebatsensuurseid sõnu, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, kuna lubatavaks ei saa pidada seda, et isik ilmub avalikku kohta jo obnud olekus ning asub seal kõrvaliste isikute kuuldes kasutama enda eelmise elukaaslase ja lapse ema suhtes ebatsensuurseid sõnu ning tülitab kaupluse töötajaid, segades neil täitmast enda töökohustusi. Kohus leiab, et D.B pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik ilmudes avalikku kohta joobnud olekus ja kasutades lillepoes ebatsensuurseid sõnu teadis, et ta solvab ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust ning möönis seda. Nimetatut kinnitavad kohtu hinnangul D.B enda ütlused, milles kohtul ei ole alust kahelda ning mille kohaselt on ta on ka varem käinud seal kaupluses skandaalitsemas. Politseist oli talle tehtud märkus, et tal on keelatud seal käia. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et D.B pani toime AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärtegusid on menetlenud pädev kohtuväline menetleja, Ida Politseiprefektuur. Politsei ja piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks mh avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ja p 7 kohaselt süütegude menetlemine. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. D.B-le mõistetav karistus 5 4-13-4906
AS § 70 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna D.B poolt süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 8-10) on kaebuse esitajat varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras, sh ka avaliku korra rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s. o rahatrahviga saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, sest talle määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada D.B arestiga 25 päeva. Kohus leiab, et D.B-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada Riigikohtu
ettenähtud väärteo toimepanemises ning talle on mõistetud karistuseks 12 päeva aresti. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei ole võimalik D.B karistada sellise karistusega nagu palus kohtuvälise menetleja esindaja, kuna see ei ole kooskõlas võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Kohus arvestab D.B-le karistust mõistes karistuse mõistmise üldist praktikat, kus üldjuhul tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmääras, s.o käesoleval juhul 15 päeva aresti kui puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamine ning seetõttu on võimalik mõista talle karistuse keskmäärast väiksem karistus. Samas arvestades seda, et ta on ka varasemalt toime pannud samasuguseid väärtegusid, mis suurendab tema süüd ning ta pani väärteod toime otsese tahtlusega , siis ei ole 6 4-13-4906 põhjendatud tema karistamine sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kohus leiab, et D.B tuleb karistada tema poolt toime pandud väärtegude eest
Menetlusalune isik palus asendada talle mõistetava aresti ÜKT -ga. Aresti üldkasuliku tööga asendamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus ning kohus ei pea käesoleval juhul D.B sellekohast taotlust põhjendatuks, kuna leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik kõige paremini saavutada selliselt, et menetlusalune isik kannab ära talle mõistetud aresti. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.