Kohus leiab, et P.O pani väärteo toime ettevaatamatusest.
lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, lg-s 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüdeokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et P.O pani väärteo toime hooletusest. Isikuna , kes enda ütluste kohaselt tegutseb firmas, kus sõidukitega palju tegeldakse palju ning sealhulgas tegeleb ka käesolevas asjas käsitletava haagise väljarentimisega, oleks pidanud ette nägema, et vedades enda juhitud mootorsõiduki taha ühendatud haagisele esisillaga kinnitatud teist mootorsõidukit, mille tagaosa ei ole haagise peal, kasutab ta haagist pukseerimisseadmena ning pukseerib sõiduautot, mitte ei teosta selle vedu. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, mille kohaselt sõidukit AMOR 075 registreerides küsis ta ARK-i Võru osakonnas küsis ta, kui suure kiirusega seda haagist kasutades sõita võib ja talle vastati, et nagu tee peal lubatud. Kohus märgib, et mootorsõidukile Ford Galaxy järelehaagitud tühja haagise või haagise täismassi mitte ületava veose puhul ei kehtesta liiklusseadus ega selle alusel Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruse alusel kehtestatud liikluseeskiri tõepoolest kiirusepiirangut ning seega vastati ARK-i Võru osakonnas P.O küsimusele õigesti. Enda ütluste kohaselt aeg ajalt liiklusseadust ja liikluseeskirju jälgivale menetlusalusele isikule ei saanud olla teadmata, et LE ptk 22 sätestab nõuded mootorsõiduki pukseerimisele. Kohus leiab, et kui P.O ei saanud aru, mida tähendab sõiduki pukseerimine ja mis vahe on vedamisel ( mille definitsioon kehtivas liikluseeskirjas samuti puudub, aga millest P.O väidab aru saavat) ja pukseerimisel, oli tal kohusetundlikuma suhtumise korral, tagamaks nii enda ja kui äriühingu klientide, kellele menetlusaluse isiku sõnade kohaselt käesolevas väärteoasjas käsitletavat järelhaagist renditi, õiguskuulekas käitumine, võimalik pädevatelt ametisikutelt järele pärida, kas ka sellisel juhul kui teine mootorsõiduk, mis kaalub ligikaudu tonn on kinnitatud järelhaagisele, mille täismass on 750 kg üksnes esisillaga, on ikkagi tegemist sõiduki veoga. P.O kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kuna kohtuväline menetleja ei ole selgitanud menetlusalusele isikule ütluste andmise korda sh seda, et ütluste andmine e-postiga ei ole võimalik, kuna tegemist on menetlustoiminguga. Omakäelised ütlused antakse menetleja juuresolekul ja just nimelt omakäeliselt, mitte arvutikirjas trükkides ja e-postiga saates. Kuna P.O sõnumist protokolli ütlustelahtri kolmel real nähtub tema soov anda ütlusi ja sisulisi ütlusi ta väärteoprotokollis andnud ei ole, siis tulnuks kohtuvälisel menetlejal isik ütluste andmiseks ja selle menetlustoimingu kohta eraldi protokolli vormistamiseks välja kutsuda. Kohtuvälise menetleja 7 ametnikul lasus kohustus selgitada menetlustoimingut, selle eesmärki, menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi seonduvalt toiminguga, sh ka kaitseõigust. Kohtuistungil jäi P.O kaitsja selle juurde, et kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei kuulatud väärteomenetluse käigus menetlusalust isikut sisuliselt üle, sest väärteoprotokolli märgitud kaks lauset ei käsitle asja sisu ja P.O-le ei olnud tagatud sisuliste ütluste andmine. Kohus kaitsja väitega ei nõustu. Menetlusaluse isiku P.O allkirjaga väärteoprotokollis on tõendatud, et talle tutvustati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust kaitsja abile ning õigust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuistungil P.O kohtu küsimusele, kas talle kohtuvälise menetleja poolt õigusi tutvustati, ei vastanud. Pärast kohtu poolt väärteoprotokolli avaldamist kinnitas P.O, et on andnud allkirja õigustega tutvumise kohta ning kaitsja selgitas, et kaebuses ei ole kategooriliselt väidetud, et õigusi pole tutvustatud. Väärteoprotokolli (väärteotoimik lk 1) alajaotuses „ÜTLUSED“ pärast protokollil trükitud teksti: Juhtunu kohta annan järgmised ütlused on P.O omakäeliselt kirjutanud, et on protokolliga tutvunud. ARK andmetel on antud teelõigul sihtotstarbelise autoveo haagisega teise sõiduki vedamisel lubatud sõidukiirus 90 km/h. Oma seletuse annan 15 päeva jooksul e-maili teel. P.O kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oli tema juhitud mootorsõidukil Ford Galaxy reg.märgiga 906 BBS taga autoveo haagis, selle peale paigutatud sõiduauto VAZ 2106. Midagi valesti ta ei teinud. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 110 km/h, aga tema sõitis siiski 90 km/h, et asi ohutum oleks. ARKi ametniku käest oli küsinud ja talle oli vastatud, et selle seadmega võib sõita kiirusega nagu tee peal lubatud kiirus on. Eeltoodust nähtub, et sisuliselt ei lisanud menetlusalune isik ka kohtuistungil ütlusi andes midagi olulist oma varasematele, kohtuvälisele menetlejale 02.10.2010.a. omakäeliselt antud ütlustele. Erinevus on ainult selles, et kui 02.oktoobril 2010 on ta märkinud, et antud teelõigul oli lubatud sihtotstarbelise autoveo haagisega teise sõiduki vedamisel kiiruseks 90 km/h, siis kohtuistungil väidab, et sellel teelõigul lubatud kiiruseks oli 110 km/h, aga tema sõitis ohutuse mõttes kiirusega 90 km/h. Menetlusalune isik P.O selgitas kohtuistungil, et politsei seisukohast oli nii suur hämming, et ei saanud kontsentreeruda ja enne ei osanud midagi öelda, kui juristilt abi sai. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 65 lg-s 1 sätestatule füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul võimaldati ütlusi anda ja seda võimalust ta ka kasutas. Asjaolu, et P.O on ütlusi andes märkinud, et oma seletuse ( mitte ütlused nagu väidab kaitsja) annab ta 15 päeva jooksul e- maili teel, näitab seda, et varem menetlusaluse isikuna väärteomenetluses osalenud P.O oli teadlik õigusest esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas 15 päeva jooksul vastulause, mis sisuliselt ongi enamal juhul menetlusaluse isiku selgitus või seletus oma käitumisele. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest tegelikult P.O vastulauset ega seletust e-maili teel ei esitanud. Kohtule teadaolevalt on kohtuvälised menetlejad aktsepteerinud ka e-postiga saadud vastulauseid. Kohtu küsimusele, miks ei pidanud vajalikuks vastulauset esitada, vastas menetlusalune isik, et nagunii ei ole vahet, küsimusele, mille põhjal ta väidab, et tal ei võimaldatud ütlusi anda, P.O ei vastanud, muutes teemat ja seletades, et teine kord on palju targem kui tahetakse selle eest karistada, mida teinud ei ole; tema viga, et kaitsjat ei kutsunud, kuna arvas, et asjad käivad lihtsamalt; juristi juurde järjekorrad olid suured, ei jõudnud vastulauset koostada. Veidi hiljem seletab P.O, et politseiametnik ütles, et kirjuta alla, siis saad väiksema trahvi, kui 8 läheb teistmoodi, saad suurema trahvi. Tema väärteoprotokollile alla ei kirjutanud, tahtis õigusabi. Allkiri on, et on tutvunud, aga ei olnud nõus ja ütlused pidi hiljem andma. Mida kohtuvälisele menetlejale täiendavalt veel öelda tahtis, P.O kohtule ei selgitanud. Kohus ei tuvastanud P.O teo õigusvastasust, tema süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt või mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.O vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 22 74 lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja otsusega on P.O karistatud sanktsiooni 1/4 määras s.o 25 trahviühiku ehk 1500 kroonise rahatrahviga, tema suhtes ei ole kohaldatud võimalikku lisakaristust LS § 74 22 lg 4 alusel. Vastavalt V™S § 30 lg-s 2 sätestatule menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-146-03 märkinud, et kuna V™S ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, tuleb need kriminaalmenetluse analoogia alusel tuletada KrMS §-st 202. Seega võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus ei pea võimalikuks olukorras, kus menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 39 km/h seoses vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega väärteomenetlust V™S § 30 alusel lõpetada. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus P.O kaebuse rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja 28.10.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2302,10,014824 muutmata. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.