Kriminaalasi nr 1-11-9038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9038 (11250101440) Koht

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.J, xxx, varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud:

1. Saare Maakohtu 29.10.1998 otsusega KrK § 139 lg 1 alusel karistati rahatrahviga 720 krooni.
2. Lääne Maakohtu 12.09.2003 otsusega

§ 202lg 2 p 1 alusel karistati tingimisi vangistusega 5 k, katseaeg 1a 6 k.

3. Saare Maakohtu 29.03.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 4,5 alusel vangistus 10 k,

§ 209

lg 2 p 1 alusel vangistus 2a,

§ 200

lg 2 p 7,9 alusel vangistus 4a 6 k, lõplik karistus vangistus 4a 10 k 28 p, vabanes karistuse kandmiselt

1. juuli 2007.a. ; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1 Kriminaalasi nr 1-11-9038
2. Süüdi tunnistada N.J kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus

§ 69sätteid ja asendada temale mõistetud 2.

Kohaldada N.J ’ i ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 kuule vangistusele vastab: 6x30=180 päeva x2 tundi=360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus ühe

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel N.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
2. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 115 eurot 06 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 19.18 EUR-i) v. advokaadile Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120).
3. Välja mõista N.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-9038 ning nõude liik – menetluskulu/: - sundraha 300 (kolmsada) eurot; Vabastada N.J kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) euro 06 sendi tasumisest riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse. 2 Kriminaalasi nr 1-11-9038 Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.J süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkudes sellega Liiklusseaduse § 201 lg 1 nõudeid) juhtis 11.07.2011 kella 04.44 paiku Saare maakonnas Kuressaare linnas Kaare tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARAF-0019 alkoholi sisalduseks 1,56 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l, seega lõplik tulemus 1,42 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani N.J toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus N.J` ile nõutud karistus:

424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus

§ 69

sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 kuu ehk 6x30= ehk 180 vangistuspäevale vastab ( 180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 Kriminaalasi nr 1-11-9038 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav N.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.J’ i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.J-i suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus leiab, et arvestades süüdistatava N.J-i materiaalset olukorda on põhjendatud tema vabastamine osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse . Sundraha tuleb N.J tasuda summas 300 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. N.J-i kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 6 pooltunni eest summas 6x15.98=95.88 eurot, millele lisandub käibemaks. Aega on kaitsjal kulunud kriminaalmenetluses kriminaaltoimikuga tutvumisele, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamisele, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemisele ja kokkuleppe sõlmimisele Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemisele kohtuistungil. Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%. Kaitsja taotleb tasu käibemaksuga kokku 115.06 eurot (6x15.98+20% käibemaksu=95.88+19.18=115.06. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.J on registreeritud töötu, töötuabiraha ja sotsiaaltoetusi ei saa. Tervislikel põhjustel ei ole seni saanud tööle asuda. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.J-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 eurot. Kriminaalmenetluses 4 Kriminaalasi nr 1-11-9038 peab isikule kaitsja olema määratud. N.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.J-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 5