Toimik nr 1-11-1485 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-1485 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 4.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.H, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.H on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 09.06.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1 ja § 203 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 27.09.2010 ja lõpp 27.11.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.04.2011. Kinnipidamisasutusest E.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik soovib vabanemisel elama asuda aadressile xxx xxx xxx. Isikul on 4.klassi haridust, eriala omandatud ei ole. Enne vangistust oli neljaliikmelise pere ainsaks sissetulekuks vanaema pension. Isiku väitel elas pere vaesuses. Kinnipeetaval on täheldatud 1
(3)agressivset käitumist vähemalt kahel korral oma onu vastu. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ja soovib ennast muuta. Tingimisi karistuse kandmise ajal on eiranud seadusega ettenähtud kontrollnõudeid. Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja töökoht puudub. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxx, kuid korteri omaniku sõnul ei ole võimalik kinnipeetaval nimetatud aadressile elama asuda. Samas Aktiviseerimiskeskuse „Tulevik“ juhataja sõnul palgalist tööd kinnipeetavale pakkuda ei ole. E.H käitumist vabaduses võib mõjutada see, et teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud nii isikuvastastevaravastaste- kui ka avaliku rahu vastaste süütegude eest. Väärteokorras karistatud 10 korral, enamus varavastased süüteod väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Isik on katseajal rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetaval on vanglas hetkel kolm distsiplinaarkaristust, mis näitab tema suhtumist normidesse, reeglitesse ja kaaskodanikesse. E.H ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, rikkus kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest osalise reaalse vangistusega ja tingimusliku karistusega. Katseajal rikkus käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi ning karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab E.H karistust katseajal toime pandudvarguse, omavolilise sissetungi ja asja rikkumise ja hävitamise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 14-15) on näha, et E.H on väärteokorras 10 korral karistatud, nendest 8 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et E.H on 3 kehtivat distsiplinaarkaristus. Karistused on määratud esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest, kaaskinnipeetava ründamise eest ja eluosakonnas uputuse tekitamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole E.H oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2
(3)Isikul kehtiv isikuttõendav dokument puudub. Vabanedes puudub E.H kindel elukoht. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades E.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete ja kohustuste rikkumine ja uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö ja elukoha puudumine, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Samas on kinnipeetava lähedaste hulgas ka kriminaalse taustaga isikuid. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.H-le piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.H temale Tartu Maakohtu 09.06.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 27.09.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
(3)