järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav P.M Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: JYKY OÜ autojuht- mehhanisaator, kriminaalkorras karistatud: 1) 09.01.2007 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja
järgi rahaline karistus: 360 päevamäära, s.o 18000 krooni (1150.41 EUR) ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks. 2) 04.09.2007 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja
järgi rahaline karistus: 120 päevamäära, s.o 6000 krooni (383.47 EUR), lõplikuks karistuseks
3) 28.07.2010 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja
alusel 5 kuud vangistust, mida
lg 1 ja 3 alusel ei pööratud täitmisele 18- kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud alates 2003.a 7 korral, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.M
lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 28.07.2010.a Jõgeva kohtumajas kriminaalasjas 1-10-9759 P.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud vangistus, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis P.M-ile mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta P.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda P.M-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; 2) kaitsetasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot 84 senti vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljunduskulu 2 (kaks) eurot 65 senti. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus P.M süüdi tunnistada ja karistada vangistusega. P.M tunnistas ennast süüdi, kuid soovis, et teda ei karistataks vangistusega, vaid soovis kanda karistust jätkuvalt vabaduses. Kaitsja leidis samuti, et süüdistus on leidnud täielikult tõendamist, P.M tuleb süüdi tunnistada ja karistada. Kaitsja taotles mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis P.M sõiduautot VW Golf reg nr 510 AMM. Nimetatud asjaolud on tõendatud P.M enda ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega kohtueelsel uurimisel, millised kohus 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. P.M on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on P.M süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige P.M süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. P.M pani talle süüksarvatava kuriteo toime kavatsetult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud P.M suhtes puuduvad.
Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.M varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja ühel korral selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, kui tal oli kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. Viimati karistati teda
järgi vähem kui aasta tagasi ja käesolevas kriminaalasjas talle süüks arvatav tegu on toime pandud vaid kaheksa kuu möödudes viimasest kohtuotsusest. Eelmise kohtuotsusega karistati P.M vangistusega, mille kandmisest ta
sätete alusel tingimuslikult vabastati ning lisakohustusena määrati kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega pani ta uue kuriteo toime katseajal, rikkudes ka pandud lisakohustust. Lisaks nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et P.M on korduvalt karistatud ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest, s.h kolmel korral kuni 01.07.2011.a kehtinud LS § 7419 alusel. Viimased kaks rikkumist on olnud 2010.a kevadel. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et P.M on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on P.M karistatud rahatrahvi (väärteokorras), rahalise karistuse ja ka vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud. Väärteokorras 2010.a-l LS rikkumise eest määratud rahatrahvid on kõik tasumata. Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.M tuleb karistada vangistusega. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka asjaolu, et peale viimast rikkumist on P.M otsustanud loobuda alkoholi tarvitamisest ja kriminaalhooldaja soovitusel pöördunud ka abi saamiseks psühhiaatri poole ning teostab ravi. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus prokuröri poolt pakutud suhteliselt kerge karistusmääraga. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust 1/3 võrra vähendada. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb
Kohus leiab, et käesolevalt puudub alus P.M karistuse asendamiseks.
kuulub kohaldamisele vaid juhul, kui arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. Nagu eespool on juba märgitud, on P.M varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kokku 5-l korral (3 korral väärteokorras ning 2 korral kriminaalkorras), kuid ükski määratud karistustest ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb P.M talle mõistetud vangistus ära kanda. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks
lg 1 p 1 kohaldamist ja P.M-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades rikkumiste järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust üheks aastaks.
MS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse menetluskuludena sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, toimiku paljunduskulu2,65 eurot ja kaitsjale maktud tasu riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kokku 264,84 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.