Obsah (5)
§ 199§ 68§ 65§ 74§ 69Kriminaalasi nr.1-11-10090 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppementlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2011.a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-10090 Koht
§ 199
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppementluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav F.M Elukoht: xxxxx x - x xxxxx; ID xxx; xx xxxxx; varem kohtulikult karistatud, viimati: 25.04.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
§ 199lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 – aastase katseajaga.
Kaitsja advokaat Neeme Leok RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.M
§ 199
lg 2 p 9 - §25 lg 2 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.08.2011.a.
so. 1 päev karistusaja hulka ja F.M-i kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 2 (kaks) kuud ja 29
§ 65lg.
2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust 25.04.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega F.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 6 (kuus) kuud vangistust ja F.M-ile lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
§ 74lg.
5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga
§ 69
sätteid arvestades.
§ 69
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 8 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 8 kuud 29 päeva vangistust = 269 päeva x 2 ) so. üldkasuliku tööga 538 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 1 (ühe) aasta jooksul so. kuni 15.septembrini 2012.a.
§ 69
lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal F.M järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxx x - x xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata F.M katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – F.M-i kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja KrMS §180 lg 3 alusel välja mõista F.M-ilt menetluskulu 50% ulatuses– • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 51 senti, • kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 28 (kakskümmend kaheksa) eurot ja 77 senti ja • kaitsjatasu –vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 9 (üheksa) eurot ja 60 senti riigi tuludesse. 2
(5)Määrata kriminaalmenetluse kulud summas 246.88 eurot (kakssada nelikümmend kuus eurot ja 88 senti) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011.a. oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 42 (nelikümmend kaks eurot) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 5-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, F.M, 1-11-10090, menetluskulu ositi tasumine“ . Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Neeme Leok´i kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-11-10090 süüdistatava F.M-i esindamise eest üheksateist
(19)eurot 18 senti, milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. KrMS §180 lg 3 alusel jätta menetluskulud - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208,51 eurot, kaitsjatasu - kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 28,77 eurot ja kaitsjatasu - kaitsja osaluse eest kohtuistungist summas 9,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral sõi kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (15.09.2011.a). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda (15.09.2011.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse F.M-i selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, 04.08.2011.a. kella 00.12 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis aknaraami eemaldamise teel xxxxxx xxxxxxxx xx x kõrvalhoone pööningule, kust püüdis varastada 2, 215 kg vasktraati väärtusega 11,40 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest omanik Toivo Saviorg teatas sissetungimisest politseile, kes pidas F.M-i kinni kõrvalhoone pööningul koos varastatuga. 3
(5)Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, pani F.M toime
§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varastatud asjad tagastati ja tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr F.M suhtes : Prokurör nõuab kohtus :
§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.M-ile karistuseks
(3)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.08.2011.a.
s. o. 1 päev karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 65lg.
2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust
- 2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega F.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista kaheksa
(8)kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 74lg.
5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga
§ 69
sätteid arvestades.
§ 69
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 8 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 8 kuud ja 29 päeva vangistust = 269 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 538 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe
(1)aasta jooksul kuni
- 2012.a.
§ 69lg.
4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. Välja mõista F.M-ilt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Menetluse käik : F.M on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav F.M ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 15.09.2011.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav F.M kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja on esitanud taotluse väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, kuna F.M on töötu, ta ei saa toimetulekutoetust ja kuna menetluskulude korraga maksmine käiks üle jõu, siis palub lisaks väljamõistetavaid menetluskulusid ajatada. Prokurör kaitsja poolt esitatud taotlusele vastu ei vaidle. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 4
(5)Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
- Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 57,53 eurot. F.M kaitsja Neeme Leok on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 tuleb arvestada advokaat Neeme Leok´ile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS §180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg. 3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude vähendamine 50% ulatuses, arvestades, et süüdistatav on töötu ja igasugused sissetulekud puuduvad, siis ilmselgelt käivad täies mahus menetluskulude hüvitamised üle jõu. KrMS §180 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks F.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 208,51 eurot ja õigusabi tasu 38,36 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 15.09.2011.a. 5
(5)