Väärteoasi nr.4-11-1504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 08.06.2011.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud B.G, isikukood: xxx, elukoht xxx kaebuse esitaja: B.G, tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 15.03.2011.a. otsus väärteo asjas nr. 2316,11,003407 LÕPPOSA Tühistada osaliselt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2316,11,003407 määratud lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega võtta KarS 19 § 50 lg 1 p 2 alusel B.G-lt LS § 74 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 (viieks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. B.G kaebus rahuldada osaliselt. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 01.07.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 2 VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 15.03.2011.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega karistati 19 B.G LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks. KAEBUSE SISU 08.04.2011.a esitas B.G kohtuvälise menetleja otsusele Harju Maakohtusse kaebuse paludes tühistada otsus väärteoasjas nr 2316,11,003407, lõpetada menetlus väärteoasjas väärteotunnuste puudumise motiivil või alternatiivse taotlusena teha asjas uus otsus, millega kergendada määratud karistusi. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta menetlusalune isik talle esitatud süüdistust sisuliselt. 15.03.2011.a esitas menetlusalune isik vastulause. Enne vastulause esitamise tähtaja möödumist ja vastulause saabumist tegi Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor O. Lodeikin otsuse väärteoasjas nr 2316,11,003407, millega karistas B.G maksimaalse võimaliku karistusega tema selgitusi kuulamata. Süüteomenetluses on menetlusele allutatud isiku üks põhiõigustest õigus olla ära kuulatud ja esitada oma selgitused ja seisukohad. Väärteomenetluses sätestavad need õigused V™S § 19 lg 1 p 4 ja § 69 lg
- V™S § 72 lg 1 kohustab kohtuvälist menetlejat tegema lahendi lähtudes muuhulgas esitatud vastulausest. V™S § 73 lg 1 p 8 kohustab kohtuvälist menetlejat otsuses ära märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. V™S § 150 lg 1 p 7 käsitleb väärteomenetluse normide olulise rikkumisena, kui menetleja otsust ei ole põhistatud. Kui kohtuväline menetleja teeb lahendi enne vastulause esitamise tähtaja möödumist, siis ei saa kohtuväline menetleja arvestada vastulauses esitatuga ega saa ka põhjendada vastulauses esitatu mittearvestamist. Selline sihilik väärteomenetluse normide rikkumine on kaebaja arvates kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks V™S § 150 lg 2 alusel. V™S § 123 lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Selline kontrollimine ei tähenda aga kohtuvälise menetleja asendamist tõendite kogumisel ja hindamisel- maakohtu roll ei ole kohtuvälises menetluses tehtud vigade ja väärteomenetluse normide rikkumiste parandamine. Kaebuse esitaja osundab Riigikohtu 29.12.2006.a lahendile nr. 3-1-1-97-
- Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt tarvitas ta otsuses märgitud päeval alkoholi, kuid hakkas autoga sõitma 4-5 tunni pärast. Politsei pidas ta kinni Pirita teel, lasti puhuda, B.G nõustus, et tal on joove. Kaebaja seletas, et juhilube on tal vaja nii eraeluliselt, kui ka tööalaselt, ta elab kohas, kus transpordiühendus on kord päevas ning tema töö on seotud kinnisvaraga, mille tõttu tuleb tal palju liikuda, näidata objekte jne. Juhistaaž on B.G alates 1972.a. Ta kahetseb juhtunut ja on teinud järeldused. Kaitsja jäi kohtuistungil arvamuse juurde, et kaebuses on kaks motiivi. B.G ei vaidlusta, et oli alkoholi tarvitanud, põhimõtteliselt ka mõõtetulemust. Samas rikkkus kohtuväline menetleja otsust tehes B.G õigust sellega, et ei taganud menetlusaluse isiku õigust esitada vastulause. B.G vastulause esitamise päeval, s.o
- päeval, oli otsus juba tehtud. Vastulause võib esitada ka tähitud postiga ja pole garanteeritud, et see on järgmisel hommikul menetleja laual. B.G pidi pöörduma kohtusse, et saaks üldse mingeid ütlusi anda. Seoses sellega taotles kaitsja kohtuistungil väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivina taotles kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas, jättes selle kohaldamata, kuna B.G kahetseb juhtunut ning juhtimisõigus on talle oluline kaebuses toodud motiividel. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata, leidis, et menetlusnorme rikutud ei ole. Menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause 15 päeva jooksul, alates 3 väärteoprotokolli koopia kättesaamisest, väärteoprotokolli sai B.G kätte 28.02.2011.a, mistõttu oli vastulause esitamise viimane päev
- märts, otsus on tehtud 15.märtsil, seega
- päeval. Isik pani toime liiklusalase väärteo, varasemast rikkumisest ei ole ta soovitud järeldusi teinud. Isikule ei saanud tulla ootamatuna asjaolu, et kui ta paneb toime samalaadse rikkumise, määratakse selle eest eelmisest raskem karistus. Riigikohus on öelnud, et iga järgmine karistus peab olema karmim. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 lg 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, jõudis järgmistele järeldustele. Kaebaja ei vaidlusta talle esitatud süüdistust sisuliselt. Väärteoprotokolli AB1194434 (vtl 1) kohaselt juhtis B.G 28.02.2011.a kell 02:24 Harjumaal Tallinnas Jõe Narva mnt ristmikul mootorsõidukit Lexus LS600HL (reg märk xxx) ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes. B.G juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,48+/-0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 nr AAF-0036, taatlemistunnistus nr TTRC-10-00073). Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 168, § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7415 lg 1, § 74 19 lg 2 järgi. 28.02.2011.a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (vtl 2, 3) kohaselt kell 03:27 tuvastati B.G alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 (seeria number Araf-0036, tunnistuse number TTRC-10-00073, mille lugem oli 0,48 mg/l, laiendmääramatus+/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,43 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (vtl 5) kohaselt on näha, et B.G kõrvaldati 28.02.
- kell 02:24 sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna oli arvata, et ta on joobeseisundis. 28.02.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast B.G allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Kaebaja ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine väärteoprotokolli märgitud ajal ja kohas. Seega puudub arutatavas väärteoasjas vaidlus selle üle, et B.G on toime pannud väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud teo. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis kohus nõustub selles osas kaitsja seisukohaga. Vaieldamatult on menetlusalusel isikul õigus esitada väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kohtuväline menetleja peab otsuse tegemisel vastavalt V™S § 74 lg 1 p 8 nõuetele põhjendama, miks ta ei arvesta vastulauses esitatuga. V™S § 38 lg 1 näeb ette, et väärteomenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega kuulub kohaldamisele KrMS § 171 lg 1 teine lause, mis sätestab: „Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse 4 tähtaja algust“. Riigikohtu kriminaalkolleegium on apellatsioonitähtaja arvutamise problemaatika käsitlemisel asunud lahendis 3-1-2-2-03 seisukohale, et „hoolimata kasutatud sõnadest alates päevast ei ole alust lugeda apellatsioonitähtaja hulka päeva, millal otsus oli pooltele kättesaadav….Sõnadega alates päevast märgitakse hetke, millest loetakse tähtaja algust. Tähtaja arvutamise reeglid annab aga eraldi norm, mistõttu iga tähtaja algust, sealhulgas apellatsioonitähtaja puhul ei ole vaja eraldi nimetada, et tähtaja hulka ei loeta päeva, millest tähtaeg hakkab kulgema“. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et B.G esitas vastulause 15.märtsil õigeaegselt ning kohtuväline menetleja tehes otsuse 15.päeval rikkus menetlusaluse isiku õigust esitada oma selgitused ja seisukohad väärteo toimepanemise kohta. Samas leiab kohus, et selline väärteomenetluse normide rikkumine ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Lahendis nr 3-1-1-53-08 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et „oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri 2003.a otsus asjas 3-1-1-109-03). Üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel“ Kaebust esitades oli B.G võimalik esitada kohtule omapoolsed vastuväited ja selgitused ja kohtuistungiprotokollist nähtuvalt on ta seda ka teinud. Seega ei ole käesolevas asjas kohtuvälise menetleja viga selline, mida ei olnud võimalik kohtus parandada ning see ei takistanud asja arutamist ja sisulist lahendamist. Kaebajat on karistatud LS § 7419 lg 2 ja § 74 15 lg 1 järgi ja talle on määratud karistus kooskõlas KarS § 63 lg 1 põhimõttega. LS § 7419 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. LS § 74 19 lg 2 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.G karistatud 17.08.2010.a sama teo eest rahatrahviga 690,25 eurot ja lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohus leiab, et B.G-le kahe liiklusalase teo eest määratud maksimaalne rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses vastab KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Samuti ei läinud sellega vastuollu lisakaristuse kohaldamine. Isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ja alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Sellise käitumisega seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Teda on varem karistatud liiklusalaste tegude toimepanemise eest ja karistusregistri andmetel pani B.G pärast arutatavat tegu toime järjekordse rikkumise, ületades 22.03.2011.a lubatud kiirust. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et tegemist on isikuga, kes ei ole teinud varasematest karistustest õigeid järeldusi, tema puhul ei täitnud varasemad karistused oma eesmärki ning lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine on põhjendatud ning suunatud sellele, et efektiivsemalt mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja käituma seaduskuulekalt. Samas arvestab kohus lisakaristuse pikkuse üle otsustamisel kergendava asjaoluna B.G puhtsüdamlikku kahetsust, tema töö iseloomu ja elukoha kaugust, samuti talle määratud põhikaristuse suurust ning peab võimalikuks vähendada lisakristust kolme kuu võrra. 5 Kohus juhindub V™S § 132 p 2, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik