S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, § 65 lg 2 alusel ja
alusel mõisteti 6 kuud 12 päeva, vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 15.06.2012. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 16.10.2012.a. Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.E KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista L.E ´ le 6 (kuus) kuud vangistust. põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 16.10.2012.a. Tõkendina kohaldada L.E suhtes vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vahistada L.E kohtusaalis. 5 Välja mõista L.E ´lt
lg 1 p 2 alusel ja
lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „L.E, 1-12-9966 sundraha.“
lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Süüdistuse sisu: L.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt süstemaatiliste varguste eest, viimati 25.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi mõisteti vangistus 6 kuud 12 päeva, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas üritas 16.10.2012 kella 13.30 ajal varastada Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluvast parfümeeria osakonnast aadressil Tallinn, Viru Väljak 4 tualettvee Gucci maksumusega 67.95 eurot , möödus varastatud kaubaga kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega L.E isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 L.E süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Tallinna Kaubamaja AS avaldus nr 192/12 millest nähtub, et 16.10.2012.a. peeti Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni L.E kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupa 67.95 euro väärtuses. Õigusrikkuja kinnipidamise akt nr 192/12 millest nähtub, et 16.10.2012.a. kell 13:30 peeti Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni L.E ik xxx. Kinnipeetu juurest leiti Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandada üritanud kaup: tualettvesi Gucci 50 ml 0766124019600 maksumusega 67,95 eurot. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tlk 2/; tunnistaja LS ütlused, millest nähtub, et tema olles tööl videooperaatorina 16.10.2012.a. kell 13: 20 Tallinna Kaubamajas aadressil Viru Väljak 4 nägi, kuidas V-1 parfümeeria osakonnas üks naisterahvas võttis riiulilt parfüümi ja pani endale mantli taskusse. Siis see naisterahvas liikus väljapääsu poole, möödudes kassast ja turvaväravatest kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ja tema juurest oli avastatud parfüüm „Gucci“ maksumusega 67,95 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetuks osutus L.E. Kaup on korras ja tagastatud osakonda /tlk 3/; 17.10.2012.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 16.10.2012 kella 13.30 paiku sisenes Tallinna Kaubamajja. Kaupluses võttis riiulilt ning pani taskusse ühe parfüümi. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja teda kinni ning kontrolli käigus avastas tema taskust varastatud parfüümi maksumusega 67.95 eurot. Varastas müümiseks. Seoses ema tervisega ei saa ema ise toime tulla igapäevaste toimingutega poes käimine, pesemine, ahju kütmine. Tema on töövõimetuspensionär 60%, saab umbes 80 eurot. Tema poeg JS(sünd XXX) on töövõimetuspensionär 80% (psüühikahäired). Juhul kui läheb vangi, jääb tema ema ilma hoolituseta, teda ei saa keedagi peale teda aidata. Kahetseb tehtud ning on nõus üldkasuliku töö määramisega /tlk 10-12a/; väljavõtted karistusregistrist, millest nähtub, et L.E on varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras; 25.01.2012.a. Harju Maakohtu otsus, millega L.E on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi /tlk 13-20/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav L.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatava L.E karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). L.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. L.E-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada. L.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.E ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna L.E ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud L.E suhtes põhjusel, 3 kuna L.E ei oma sissetulekut (tlk.21), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (tlk13-18) ning lisaks kuuluvad L.E ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine L.E suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. L.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole L.E suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest L.E tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub L.E suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. L.E ja tema kaitsja leidsid, et kuna süüdistatav hooldab haiget ema ning tema poeg on terviseprobleemidega, siis ei tohi kohus kohaldada karistusena reaalset vangistust ning taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et L.E perekonna olemasolu, s.h haige ema ja terviseprobleemidega lapse olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et süüdistatava karistus asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et haige ema kui ka terviseprobleemidega laps oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud L.E kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. On ilmselge, et olles varasemalt korduvalt karistatud isikuks oli L.E teadlik ka tema teole järgnevatest tagajärgedest. Üldkasuliku töö osas märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. L.E ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna L.E on eelnevalt karistatud reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. L.E suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut. s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on terviseprobleemid, s.o töövõimetus seoses HIV-iga, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et L.E suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude 4 toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on L.E puhul väga kõrge. Seda kinnitab ilmekalt karistusregistri väljavõttest nähtuv asjaolu, et L.E on juba eelnevalt vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi, kuid pani toime katseajal uue kuriteo. Samuti oli L.E suhtes juba eelnevalt vangistus asendatud üldkasuliku tööga, mis pöörati täitmisele. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. L.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et L.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid ka eelnev lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et L.E pani uue kuriteo toime nelja kuu möödumisel peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav L.E on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka L.E ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samas arvestab kohus varastatu väärtust, mis ei ole väga suur, kuid tegemist ei ole ka väheväärtusliku esemega, siis ei pea kohus vajalikuks mõista karistust sanktsiooni keskmises määras, vaid see võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale, kuid mitte miinimummääras. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et L.E võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole.
lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuu jooksul. L.E ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 76.80 eurot. Arvestades L.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.