lg 1 p 2 ja
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas 2 kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 4 ja
O.O palub kaebuses Harju Maakohtule uuesti üle vaadata PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini poolt koostatud otsus väärteoasjas nr 2230,12,043027 ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks arest ning jätta lisakaristus kohaldamata. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et ta ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta oli sunnitud kiirendama, et kaasreisijad ei saaks kannatada Mercedes Benz’i juhi pärast, kelle sõidustiil ja manöövrid tundusid ebaselged. Samuti selgitab kaebaja, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi maksmiseks. Ta omab küll töökohta, kuid ei teeni seal piisavalt palju, et maksta talle määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kaebaja poolt juhitud sõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt sõitis 11.11.2012.a kella 4:58 ajal Tallinnas Narva mnt-l Oru tänava ja Turba tänava vahel, Turba tn suunas sõiduk BMW 525 i registreerimismärgiga xxxkiirusega 151+/-7 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigus oli 50 km/h. Samuti menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Mirjam Männamaa ütlustega ja videosalvetusega. Kaebaja selgitab, et kiirendamise põhjuseks oli sõiduki Mercedes-Benz poolt tekitatud liiklusohtliku olukorra vältimine. Väärteotoimikule lisatud videosalvestuselt ja tunnistaja M. Männamaa ütlustest ei nähtu sõiduki Mercedes-Benz juhi poolt tekitatud võimalikku liiklusohtlikku olukorda, mille vältimiseks oli kaebaja sunnitud nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületama. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhindudes KarS § 63 lg 1 karistati kaebajat
lg 4 ja § 242 lg 1 kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest
lg 4 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 eurot ning
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 151+/-7 km/h algajajuhina alas, kus suurim lubatus sõidukiirus on kõigest 50 km/h suurendas kaebaja võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. O.O näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga, kes omab mootorsõidukijuhina liikluses osalemisel veel vähest sõidukogemust ning see omakorda tingib karistuse ranguse. Teatavasti on kiiruspiirangud kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Sõidukile, mida O.O juhtis, ei olnud ette ja taha nähtavale kohale seatud algaja juhi tunnusmärke. Liikluses on kohustatud juht jälgima märke ja märgiseid, samuti andmaks teistele liiklejatele liiklusohutuse tagamiseks teavet, kasutama liiklusseaduses sätestatud märguandeid ja tunnusmärke. Algaja juhi tunnusmärkide esmane eesmärk on anda teavet teistele liiklejatele, et nad teaksid arvestada, et teel liikleb väheste sõidukogemustega juht. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv asendada arestiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, sest see seisneb süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises ja kaebemenetluses puudub kohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, seega puudub kohtul seadusest tulenev võimalus põhikaristusena mõistetud rahatrahvi asendada arestiga. Karistuse kohaldamise eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile 3 liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsusega, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kaebaja selgitas oma kaebuses, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi maksmiseks. Ta omab küll töökohta, kuid ei teeni seal piisavalt palju, et maksta talle määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei saanud kaebajale tulla ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Teatavasti on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine. O.O on B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandanud Maanteeameti liiklusregistri andmetel nimelt 16.08.2011.a, seega oli kaebajale ilmselgelt enne antud rikkumiste toimepanemist väga hästi teada, milline võib olla võimalik karistus sellise rikkumise toimepanemisel. Seega ei saanud kaebajale olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse teda lisaks rahalisele karistusele karistada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega või arestiga. Selline teadmine ei ole aga isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii temale endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui kaebajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge s.o. rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada vaid seda, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud O.O karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga s.o 225 trahviühiku 900,00 euro ulatuses ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 8 kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusnõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale ebameeldiv tagajärg. Rahatrahvi vähendamist ja lisakaristuse tühistamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtuvälise menetleja hinnangul vajaliku üld- ja eripreventiivse toime. Kaeba suhtumist võimalikku saabuvas tagajärge näitab ka O.O-le kuuaega hiljem s.o. 10.12.2012.a. koostatud uus väärteoprotokoll seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega 85+/-3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib esmalt, nõustudes ka kohtuvälise menetleja seisukohas kajastatuga, et aresti näol on tegemist kõige raskema füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava karistusega, kuna see seisneb süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises. Kaebemenetluses puudub kohtul võimalus 4 menetlusaluse isiku olukorda raskendada, seega puudub kohtul seadusest tulenev võimalus põhikaristusena mõistetud rahatrahvi asendada arestiga. Mõistetud karistuse raskendamise välistab V™S § 132 lg 2. Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et O.O on toime pannud
Väärteo toimepanemine on tõendatud O.O menetlusaluse isikuna antud ütlustega, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist ning selgitab, et ületas kiirust, kuna kartis, et taga sõitev auto sõidab temale otsa, mistõttu soovis tema taga liikuva auto eest ära sõita. Ka kohtule esitatud kaebuses kinnitab O.O sõidukiiruse ületamist ning ei vaidlusta süüteo kvalifikatsiooni, vaid määratud karistust. O.O poolt
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ka PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroobüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Ando Tamme (Tamm) poolt 11.11.2012.a. koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroobüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Ando Tamm teostas riikliku järelevalve korras 11.11.2012.a. kell 04:58 O.O poolt juhitud mootorsõiduki BMW 525i, registreerimismärgiga xxxliikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker Dual SL9, DC083502 (antennid 053829 ja 053621, tabloo 83502/DU. Mõõtevahendi taatlemistunnistus TTRSS-12/00043, kehtib kuni 24.01.2013.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 151 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 7 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 94 km/h. Samuti on täielikult tõendamist leidnud O.O poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, mis seisnes selles, et O.O kui esmast juhtimisõigust omava isiku sõidukil puudusid nii ees kui ka taga algaja juhi tunnusmärgid. Nimetatud asjaolu on tõendatud O.O menetlusaluse isikuna antud ütlustega, kus ta tunnistab, et algaja juhi tunnusmärgid võisid jääda teise autosse. Toimepandud rikkumised on ka salvestatud ning CD plaat salvestusega on lisatud väärteoasja materjalide juurde. Videosalvestuselt nähtuvalt ilmuvad kaks kiirelt liikuvat sõiduautot politseisõiduki kaamera vaatevälja pärast seda, kui politseisõiduk on sõitnud välja Narva maantee – Pirita tee ristmikule suunaga kesklinna poole. Jõudes nimetatud ristmikule liiguvad mootorsõidukid kõrvuti sõiduradadel ning videosalvestuselt ei nähtu et kumbki auto teist ohustaks. Peale seda, kui politseisõiduk jõuab teisel sõidurajal liikuvale Mercedes – Benzile järgi, on videolt näha auto piduritulede süttimine ja hoo vähendamine. Esimesel sõidureal liikuv BMW jätkab sõitu kiirust vähendamata ning peatub vahetult enne Turba tänavat. Tuginedes videosalvestuse andmetele jääb kohtule jääb kohtule arusaamatuks, miks jätkas O.O suure kiirusega sõitu orienteeruvalt 1,2 km vältel, s.o. teepikkus Pirita tee – Narva mnt. ristmikust kuni lõpliku peatumiseni, hoolimata asjaolust, et puudus igasugune liiklusoht teiste liiklejate poolt. Kohus möönab, et hetkeline kiirendamine võimaliku liiklusohtliku olukorra vältimiseks võib sõltuvalt asjaoludest olla aktsepteeritav. Antud juhul ei saa rääkida hetkelisest kiirendamisest ohuolukorra vältimiseks.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kuna O.O ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 94 km/h, siis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud karistus
O.O on põhjendanud kiiruse ületamist tema sõiduki taga kiirendanud Mercedes-Benz sõidukiga, mis oleks tema autole äärepealt otsa sõitnud. Mercedes-Benzi ees, natukene tema sõiduautost eespool kõrval sõitis teine sõiduauto, mistõttu otsustas eest ära sõita, et ei tekiks liiklusohtlikku olukorda.
lg 4 näeb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni 5
lg 5 p 3 annab kohtule või kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, tuginedes väljatrükile Maanteeameti liiklusregistrist, märgib, et O.O-le on 16.08.2011.a. omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja temale on väljastatud esmane juhiluba.
lg 2 keelab õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omajal sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Nähtuvalt väärteoasja materjalide juures olevast karistusregistri väljavõttest on O.O varasemalt karistatud neljal korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest nii
lg 2 järgi kui ka muude liiklusnõuete rikkumiste eest
lg 1 järgi ning talle on määratud karistuseks rahatrahvid, millised on ka tasutud. Kohus märgib, et uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Hoolimata asjaolust, et O.O on liikluses kogenematu mootorsõidukijuht iseloomustavad korduvad karistused samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest O.O, kui tähelepanematut, kiirustavat ja seega mootorsõiduki juhina liikluses äärmiselt ohtlikku isikut. Kohus osundab asjaolule, et antud juhul on rahatrahv kui ainus karistusliik on end ammendanud, kuna isik jätkab väärtegude toimepanemist hoolimata varasematest karistustest ning nende tasumises. Kohtu hinnangul näitavad senised karistused ja nende eest määratud ja tasutud rahatrahvid, et rahalise iseloomuga karistuste täitmine ei ole menetlusaluse isiku jaoks probleemiks. O.O käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge s.o. rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Seega on täielikult põhjendatud O.O eemaldamine liiklusest mootorsõiduki juhina. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et juhul kui isikul on seoses tööülesannete täitmisega vajalik sõiduki juhtimise õigus, siis peaks nimetatud asjaolu isikul iga päev meeles olema ning motiveerima teda liiklusnõuete rikkumisest hoidumisele. Seega peaks isik tegema kõik järgimaks liiklusnõudeid, millega tagab nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. O.O oli mootorsõidukit juhtides ja kiirust ületades teadlik sellest, et tal puudub käesoleval ajal töökoht, kui ükski nimetatud asjaoludest ei sundinud teda sõidukiiruse valimisel ettevaatusele. Kohtuväline menetleja on määranud O.O-le põhikaristuse määratud ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremana ( sanktsioon rahatrahv kuni 300 trahviühikut )ning kohaldanud lisakaristust sanktsiooni keskmisest madalamas määras(lisakaristusena võimalik juhtimisõiguse äravõtmine 6-12 kuud) . Seega on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul arvestanud nii O.O kahetsust kui ka tema perekondlikku olukorda. Arvestades O.O kehtivate karistuste olemasolu samaliigiliste rikkumiste eest on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle muutmiseks puuduvad mõjuvad alused. Eeltoodust lähtudes jätab kohus O.O kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.12.2012.a. väärteoasjas 2230,12,043027 tehtud otsuse muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134 Leili Raedla Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.