4-12-5838/9

Ärakiri Kohtuasi 4-12-5838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013.a, Rakvere Väärteoasja number 4-12-5838 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi I.R-i kaebus väärteoasjas nr 2590,12,005428 Vaidlustatud lahend Politseija piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukke 02.11.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,005428 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: menetlusalune isik I.R (ik: xxx; elukoht: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: I.R-i kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk’e 02.11.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2590,12,005428, millega määrati I.R-ile Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus. Süüdi tunnistada I.R Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 500 eurot. 1 KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul selliselt, et veebruaris 2013 tasuda mõistetud rahatrahvist 49 eurot ning alates märtsist 2013.a. igakuiselt vähemalt 41 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Trahv tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

1. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. ASJAOLUD:
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aul Laanemäe koostas menetlusalusele isikule I.R-ile 07.10.2012 väärteoprotokolli AB 1325301-5428 selle kohta, et I.R 06.10.2012 kell 23.15 Lääne-Virumaal Tamsalu linnas Paide maanteel maja nr 8 juures liikudes bussijaama suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega LION INTOXILYZER 8000 nr 80-004515 taatlustunnistus nr TTRC12/
3. Seega rikkus I.R LS § 69 lg 5 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.
4. 11.10.2012.a. esitas menetlusalune isik vastulause, milles tunnistab rikkumise toimepanemist, kuid palub mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuna töötab autojuhina ja on pere ainuke palgasaaja. Peres on kaks alaealist last ja töövõimetuspensionärist elukaaslane.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk määras 02.11.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,005428 I.R-ile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse kohaselt on menetlusaluse isiku I.R-i poolt väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja Jüri Järvela ülekuulamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Otsuses märgiti muu hulgas, et oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise ning et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisaks põhikaristusena rahatrahvile lisakarisusena juhtimisõiguse äravõtmist.
6. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik I.R 15.11.2012 kohtule kaebuse. Viru Maakohtu 20.11.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta ning kohustati menetlusalust isikut täpsustama kaebuse asjaolusid ning lisama vajalikke tõendeid. 05.12.2012 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku parandatud kaebus koos lisadega. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik väärteo toimepanemist, kuid palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega talle määrati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Samuti palub menetlusalune isik võimaldada talle rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse põhjenduste kohaselt töötab menetlusalune isik autojuhina, mille kohta ta on 2 kaebusele lisanud koopia töölepingust. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik pere ainuke palgasaaja, peres on kaks alaealist last ning töövõimetuspensionärist elukaaslane. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on menetlusalune isik lisanud kaebusele laste sünnitunnistuste koopiad ning elukaaslase püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse. Samuti on kaebusele lisatud koopiad laenu- ja müügilepingust. Kaebuse kohaselt paneb karistus raskesse olukorda tema perekonna. Juhtimisõiguse kaotamisel kaotaks menetlusalune isik oma töö, mis omakorda tähendaks, et maksmata jäävad eluasemelaen ja teised vajalike esemete soetamiseks mõeldud järelmaksud ning see võib kaasa tuua kodust ilmajäämise. Menetlusalune isik märkis, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo on vastuskirjas menetlusaluse isiku I.R-i kaebusele leidnud, et väärteoasja on menetletud seaduslikult ning karistus on proportsionaalne. Menetleja on märkinud, et mootorsõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Sellise teoga seab juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Antud seisundis ei ole mootorsõiduki juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, ei teinud enne juhtima asumist kõike veendumaks, kas alkohol on organismist väljunud ega otsinud muid lahendusi hoidumaks rikkumise toimepanemisest. Menetlusalune isik, pannes toime raske liiklusalase rikkumise, oleks pidanud arvestama ka sellega kaasneda võivate tagajärgedega, sh juhtimisõiguse kaotuse ning seeläbi ka elukorralduse muutustega. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, seetõttu lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine täidab menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja märkis, et ekslikult kanti otsusele LS § 224 lg 3 p 2, mis jäi enne otsuse väljastamist korrigeerimata, ning karistati menetlusalust isikut lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega Liiklusseaduse 224 lg 3 p 2 alusel s.o. kui isikut on varem LS §s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud LS §s 224 sätestatud süüteo eest. Kohtuväline menetleja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha asjas uus otsus jättes karistuse suurus põhi- ja lisakaristuse osas muutmata. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED:
8. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku I.R-i kaebus kuulub rahuldamisele.
9. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
10. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 2590,12,005428 tehtud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku I.R-i poolt tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja Jüri Järvela ülekuulamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (t lk 11-12) kohaselt juhtis menetlusalune isik 06.10.2012 Tamsalu linnas sõiduautot, kui politsei ta kinni pidas. Menetlusalune isik oli eelnevalt tarbinud alkoholi, kuid ei teadnud, kas on kaine. Menetlusalune isik avaldas kahetsust rikkumise toimepanemise pärast. Tunnistaja Jüri Järvela ülekuulamise protokolli (t lk 10) kohaselt oli ta 06.10.2012 teostamas liiklusjärelevalvet Tamsalu linnas. 23.10 paiku peatasid nad sõiduauto, mida juhtis I.R, kel tuvastati indikaatorvahendiga joove – 0,62 mg/l kohta. Pärast seda mindi VäikeMaarja konstaablipunkti, kus tuvastati I.R tõendusliku alkomeetriga joove 0,56 mg/l kohta. Isik tunnistas süüd ning kahetses. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (t lk 9) kohaselt tuvastati I.R 06.10.2012.a. tõendusliku alkomeetriga joove 0,56 mg/l kohta. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud I.R-i poolt sõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.
11. Menetlusalune isik on antud juhul vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas. Nimelt on menetlusalune isik palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega on talle mõistetud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning põhjendanud taotlust majandusliku ja perekondliku olukorraga. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt on lisakaristus määratud LS § 224 lg 3 p 2 alusel, mis näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise puhuks, kui isikut on varem sama süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub aga, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust mõistes vale sätet. Seda on kohtuväline menetleja märkinud ka oma vastuskirjas. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse mõistmise osas tühistada. 4 Väärteoasja toimikusse on lisatud karistusregistri väljavõte (t lk 14) menetlusaluse isiku I.R-i karistatuse kohta. Sellest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistust, s.o LS § 242 lg 1 järgi ning LS §-ide 248 lg 2 ja § 238 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest. Kohus, asjaolusid ja esitatud tõendeid hinnanud, leiab, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb jätta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Kohus märgib, et kuigi mootorsõiduki juhtimine lubatud piirmäära ületades on rangelt karistatav rikkumine ning menetlusalune isik seadis ohtu enda ja teiste elu ja tervise, on käesoleval juhul võimalik arvestada siiski menetlusaluse isiku majandusliku ja perekondliku olukorraga. Tõendamist on leidnud, et menetlusaluse isiku perekonnas kasvab kaks alaealist last ning et menetlusaluse isiku elukaaslane on töövõimetuspensionär. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik töötab autojuhina. Seega tooks lisakaristuse kohaldamine menetlusalusele isikule kaasa töökoha kaotuse, mis omakorda tähendaks tema perekonna sattumist raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik neid asjaolusid arvestada ning jätta menetlusaluse isiku suhtes lisakaristus kohaldamata. Kohus märgib, et menetlusalust isikut ei ole varem mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud. Seega ei nõua õiguskorra kaitsmise huvid lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristus peab silmas eripreventiivseid eesmärke ehk peaks antud juhul mõjutama menetlusalust isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et kuivõrd isik ei ole varem samalaadset rikkumist toime pannud, ta kahetseb rikkumise toimepanemist ning arvestades tagajärgi, mida lisakaristuse kohaldamine menetlusalusele isikule ja tema perekonnale kaasa tooks, ei ole lisakaristuse kohaldamine antud juhul õigustatud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud menetlusalusele isikule põhikaristuse määramisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud põhikaristusena rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda piisav, et mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt.
12. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku taotlus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks tuleb rahuldada ning võimaldada menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ühe aasta jooksul.
13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku kaebuse, tühistab Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kukke 02.11.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,005428 lisakaristuse määramise osas ning võimaldab menetlusalusel isikul tasuda põhikaristusena mõistetud rahatrahv ositi. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus
14. veebruaril 2013.a №oremreferent Irina Golubev 5