1-12-12244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuar
- a xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx Kriminaalasja number 1-12-12244 Kohtunik Epp Tombak Kriminaalasi A.N süüdistuses KarS § 275 järgi käskmenetluses Süüdistatav A.N- isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik , emakeel eesti keel, põhiharidusega , töökoht xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimane karistus mõistetud 03.08.2011.a. Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja poolt KarS § 121 alusel vangistus 5 kuud, mis asendatud KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 300 tundi sooritamise tähtajaga 12 kuud; 09.01.2012.a. kohtumäärusega asendatud üldkasulik töö- 180 tundi vangistusega 3 kuud, karistus kantud; tõkend –elukohast lahkumise keeld Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaat Valli Kallaste Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada A.N KarS § 275 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o.320 eurot, võttes aluseks minimaalpäevamäära 3,20 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100065035 ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, märkides makse selgitusse kriminaalasja numbri- 1-12-12244 ja isiku nime, kelle rahalist karistust tasutakse. 2.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista A.N-ilt välja kriminaalmenetluse kulud - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning 1
(3)riigi õigusabi tasu 74 (seitsekümmend neli) eurot 40 senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, märkides makse selgitusse kriminaalasja numbri 1-12-12244 ja isiku nime, kelle menetluskulusid tasutakse. 3.Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.Saata käesolev kohtuotsus prokuratuurile, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Kuriteo asjaolud A.N solvas 21.06.2012.a. kella 20 paiku xxxxx maakonnas xxxxxxxxx vallas xxxxxxx külas kortermajade ees politseiametniku vormiriietust kandvaid ja väljakutset lahendavaid, seega ametikohustusi täitvaid võimuesindajaid – PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo xxxxx politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik, ülemkonstaabel J. S. ja patrullpolitseinik, vanemkonstaabel V. Z. , kasutades nende suhtes korduvalt ebatsensuurseid väljendeid, millised on süüdistusaktis nimetatud. Nimetatud tegevusega pani A.N toime KarS § 275 järgi võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktis on loetletud tõendid, mille alusel A.N on olnud võimalik eelpoolkirjeldatud kuriteos süüdistada. Prokurör on teinud ettepaneku tunnistada A.N süüdi ja karistada teda käskmenetluses KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot (võttes aluseks päevamäära 3,20 eurot). Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused selle lahendamiseks käskmenetluses. Süüdistatavale ning tema kaitsjale on süüdistusakt kätte antud 09.12.2012.a. Tulenevalt KrMS § 252 lg 3 võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. Kaitsja ega süüdistatav ei ole kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja teistsuguse lahendamise kohta esitanud. 2
(3)Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning viimane karistus, mis temale on mõistetud 03.08.2011.a. kohtuotsusega – vangistus 5 kuud, mis on asendatud üldkasuliku tööga, on ka reaalselt osaliselt täitmisele pööratud (tl.20-24, 25-26). Süüdistatav on pannud uue kuriteo toime suhteliselt lühikese aja jooksul pärast vangistuse ärakandmist. Ta ei ole ka väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuid kohus on seisukohal, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, et A.N süü ei ole sedavõrd suur, mis tingiks raskeima karistusliigi – vangistuse kohaldamise. A.N on möönnud, et ta võis alkoholijoobes olles kasutada politseinike suhtes solvavaid sõnu, kuid ta ei mäleta neid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Käesoleval ajal A.N töötab ja saab sissetulekut, ta on saanud 2012.a. täisealiseks. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et A.N oleks pärast antud kuriteo toimepanemist uusi õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodut arvestades, leiab kohus et A.N suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalist karistust kohaldades. Seega tuleb A.N süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o 320 eurot. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl.31) ning kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest (tl 32) nähtub, et A.N 2011.a. tulude kohta andmed puuduvad. KarS § 44 lg 2 kohaselt tuleb rahalise karistuse päevamäärana aluseks võtta seega 3,20 eurot. Menetluskulude väljamõistmine Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas esinevad menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära- 480 eurot, kriminaaltoimikust kaistjale koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (tl.41) ja määratud kaitsjale vandeadvokaat Valli Kallastele hüvitatav riigi õigusabi tasu- 74,40 eurot (tl 40,45). Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)