4-12-6627/2

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 6627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 6627 Kohtukoosseis kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi S.H süüdistuses LS § 227 lg 2; LS § 201 järgi. Menetlusalune isik S.H, isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: TT Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2013.a. Istungil osalenud isikud PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja vanemkonstaabel ENEL REEGAT lg 2 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.H LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada S.H asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 15.03.2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. S.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada S.H suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talitsuse liikluspolitseinik Liisa Lilleste poolt on 19.11.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1321058 selle kohta, et S.H juhtis 19.11.2012.a. kella 23.41 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana teel, Filtri tee ja Tartu mnt. vahel, liikudes Tartu mnt. suunas, mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX kiirusega 86+/-3 km/h, millega ületas lubatud 50 km/h mitte vähem kui 33 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 24.10.2012.a. kuni 22.04.2013.a. Kirjeldatud tegevusega rikkus S.H LS § 15 lg 1 p 2; § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 227 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. S.H kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 21.12.2012.a. menetlusaluse isiku isale VS. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik S.H kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et S.H süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik S.H eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.H väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 12 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et S.H süü LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 19.11.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talitsuse liikluspolitseinik Algo Eskla teostas riikliku järelevalve korras 19.11.2012.a. kell 23:41 S.H poolt juhitud mootorsõiduki Škoda Superb, registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseades Stalker MDR AS008360 (taatlemistunnistus TTRSS-12/00026, 09.01.2012.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 86 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 33 km/h. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talitsuse liikluspolitseinik Liisa Lilleste otsustas 19.10.2012.a. kõrvaldada S.H sõiduki Škoda Superb, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. S.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 11.12.2012.a. oli S.H mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Juhtimisõigus oli ajavahemikuks 24.10.2012.a. kuni 23.04.2013.a. ära võetud. - PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 26.09.2012.a. otsusega väärteoasjas 2317,12,009873, millest nähtub, et S.H tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 alusel ning teda 2 karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast s.o. 24.10.2012.a. ja lõpeb 23.04.2013.a. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – S.H-le inkrimineeritud väärteod LS §-de 227 lg 2 ja 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 19.11.2012.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning ta ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust. S.H-lt oli juhtimisõigus 6 kuuks karistusena ära võetud PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 26.09.2012.a. otsusega väärteoasjas 2317,12,
3. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §-de 227 lg 2 ja 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §-de 201 lg 2 ja 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – S.H teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba ja enda kohustusest jälgida sõidukiirust ja mitte ületada maksimaalset lubatud sõidukiirust. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et S.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.H-le määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §-de 201 lg 2 ja 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.H ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimisel lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei ole S.H hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 15.03.2013.a. 3 Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111,
4. Leili Raedla Kohtunik 4