1-12-6824/11

(4)kuid isiku ema on valmis teda moraalselt ja võimaluste piires materiaalselt toetama. Käesoleval hetkel omab isik rahalisi nõudeid, mida on motiveeritud tasuma. Varasemalt tarvitas isik lahjat alkoholi 1-2 korda nädalas. Isiku kriminaalsest käitumisest nähtub, et isik võib käituda agressiivselt kui on alkoholi tarvitanud. Varasemalt on tarvitanud amfetamiini ja kanepit, ühtlasi on amfetamiini süstinud. Isiku kuritegelikud hoiakud nähtuvad korduvas kriminaalkorras karistatusest (8 korda). Isikule on kohaldatud korduvalt käitumiskontrolli ning isik on rikkunud kehtestatud nõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav võib ohustada avalikkust, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist ja kui tal esineb rahalisi raskusi ja kui ta jätkabsuhtlemist varasema suhtlusringkonnaga. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval võimalus vabanemise korral elama asuda oma emale xx xxx kuuluvasse kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Vabaduses avaldavad Z.S-ile negatiivset mõju kriminaalkorras karistatud, alkoholi- ja keelatud aineid tarvitavad isikud ja ta peaks hoiduma nendega suhtlemise alustamisest. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub tema vend xx xxx, kes kannab alates 01.01.12.a Tartu Maakohtu 08.03.12.a otsusega mõistetud 3 (kolme) aasta 5 (viie) kuu ja 14 päeva pikkust liitkaristust Viru Vanglas. Ametnikule teadaolevalt puudub Z.S ühel töökohal pikemaajalise töötamise kogemus. Kinnipeetava varasemad töösuhted olnud kaootilise iseloomuga. Z.S on oma iseloomult impulsiivne, tal on olemas teatud tööoskused ja isegi tahe töötada, kuid esimese tööalase konflikti/lahkarvamuse korral võib ta töösuhte kohe lõpetada või lihtsalt jätta tööle minemata. Kinnipeetava ema xx xxx on valmis Z.S ennetähtaegse vabanemise korral toetama moraalselt ja võimaluste piires ka materiaalselt. Füüsiliste isikute täitetoimikute 15.11.12.a andmetel on kinnipeetaval kohtutäiturite menetluses rahalisi nõudeid kogusummas 3373 eurot ja 91 senti, millele lisanduvad Tartu Maakohtu 09.12.11.a otsusega määratud menetluskulud 1031 eurot ja 90 senti ning Tartu Maakohtu 12.07.12.a otsusega määratud menetluskulud summas 580 eurot ja tsiviilhagi 115 eurot kannatanu kasuks. Z.S on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Käesolev arvamus ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamise kohta on seitsmes. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalus ennast katseajal tõestada, kuid sellest hoolimata on ta katseaja tingimusi rikkunud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka käesoleva kuriteo pani Z.S toime vaid paar nädalat peale seda, kui ta eelmise karistuse kandmiselt vabanes. Tegemist on kõrge kriminaalse aktiivsusega isikuga, kellel puudub märkimisväärne sissetulek ning kelle tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Kohus on andnud Z.S-ile korduvalt võimalusi näidata, et ta tahab ja on võimeline oma käitumist ning suhtumist muutma, kuid kinnipeetav ei ole neid võimalusi otstarbekalt kasutanud. Kinnipeetava senine käitumine on näidanud, et kuritegevusriskide maandamiseks ei piisa kinnipeetavale kohtu poolt määratavatest kohustustest. Käesoleva arvamuse koostaja ei pea antud juhul kriminaalhooldust selliseks meetmeks, mis maandaks kinnipeetava Z.S-i kuritegevusriske vabaduses. Uue kuriteo sooritamise välised riskifaktorid on ametniku hinnangul vaid formaalne sotsiaalne võrgustik (eakas ema), arvestades kinnipeetava sõpruskonda vabaduses alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine, majanduslik toimetulek ja kuritegelikud sõbrad. Kinnipeetava sisemine riskifaktor on motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. Seega - kuritegevusriske ei ole varasemalt tõstnud mitte alkoholi tarvitamine, kriminaalsed sõbrad ja kehv majanduslik toimetulek, vaid Z.S-i enda otsused: otsus tarvitada alkoholi/narkootikume; otsus suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; otsus mitte töötada intensiivselt ja pika aja jooksul (suhteliselt) vähetasustatud töökohal. Z.S ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. T a ei soovi enne tä’htaega vabaneda. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7,8 sätestatud kohustuste määramisega. 2

(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leiab, et Z.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kõik Z.S poolt toimepandud kuriteod on varavastased (sealhulgas röövimised). Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on 3 korral vabastatud tingimisi ennetähtaega (2000.a., 2007.a., 2009.a.), kuid kahel katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et Z.S-i on väärteokorras 3 korral karistatud, sealhulgas Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15´1 alusel ja Liiklusseaduse alusel muuhulgas joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Z.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Z.S vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Z.S-ile tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 04.04.2015. Vabanedes asub Z.S elama oma emale kuuluvasse kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kinnipeetaval puudub ühel töökohal pikemaajaline töötamise kogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kuuluvad Z.S-i suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud (kinnipeetava vend, kuriteokaaslased). Arvestades Z.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude retsidiivsus), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal ka ennetähtaegsel vabastamisel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha puudumine) on kohus seisukohal, et Z.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba viiel korra kriminaalhooldusele allutatud (kolmel korral ennetähtaegsel vabastamisel) kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.S-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem 3

(4)korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt kandnud vanglakaristust, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.S-i temale Tartu Maakohtu 12.07.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4