lg 2 p 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav K.T ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2011 kuni 03.06.2011, elukohast lahkumise keeld alates 03.06.2011, tühistatud KrMS § 128 lg 3 alusel varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega
lg 2 p 3 järgi vangistus 3 kuud
Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. K.T süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista K.T-le kohtuotsuste kogumis liitkaristus Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega mõistetud karistusega, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõistes K.T-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud. 1 4.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.06.2011 kuni 03.06.2011 so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.T mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.T temale määratud 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.T järgima katseajal kontrollnõudeid:
p 1 alusel arvestada K.T-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.05.
Kohtuistungil süüdistatav K.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et teda ei ole vahepeal kinni peetud, on oma ellusuhtumist muutnud, on asunud ravile. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.03.2011 ja 07.03.2011 koostatud kannatanu AR ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 20.02.2011 kuni 02.03.2011 kella 18:00-ni Harjumaal, Tallinnas, XXX garaažiühistu 9 boksi murti sisse mõlema ukseluku lõhkumise teel ja garaažist paremalt poolt seina äärest põrandalt varastati kaks neljasilindrilist Porsche mootoriplokki maksumusega 400 eurot, 4 tk 15 tollist Phone Dial valuvelge ringraja rehvidega (ühe velje maksumus koos rehviga 150 eurot). Garaaži seina äärest varastati kaks katalüsaatorit, maksumusega 500 eurot, tagumine summuti pütt maksumusega 65 eurot. Lisaks varastati 2 DKW radiaatorit, mille väärtust kannatanu hinnata ei oska ja 2 garaaživõtit maksumusega 10 eurot. Tabalukkude lõhkumisega tekitati kahju 100 eurot. Kannatanule on tagastatud garaaživõti, 2 lõhutud katalüsaatorit, 2 lõhutud DKW radiaatorit. Lõplik kahju on 1565 eurot ning selles summas esitab kannatanu tsiviilhagi. /tl 4-6, 19-20/ 02.03.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX. Garaažiühistu boksi nr 9 väravad olid vigastatud, sisseehitatud lukk ei olnud töökorras, mõlema värava aasad oli väänatud väljapoole, paremal väraval oli lukuhoidja juures uksel paks kriimustus ja 4 suurt kriimustust pikkusega 2-5 cm. Boksi omanik leidis garaaži pealt lõhutud tabaluku. /tl 8-17/ 30.03.2011 koostatud Vladimir H ’i kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et tema varastas veebruari lõpus 2011 Seebi tänaval asuvas garaažiboksist poolenisti avatud ukse kaudu kaks vana radiaatorit ja süüdistuses nimetatud esemeid seal ei olnud. /tl 21-26/ 13.04.2011 koostatud Aleksei Ž ’i kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 1,5-2 kuud tagasi hommikul kella 08:00 paiku helistas talle K.T ja palus viia metalli kokkuostupunkti. Ruslani maja all asuvast garaažist laadisid tema autosse 4 Porche ratast, 3 mootori osad ja võib-olla veel midagi. Nimetatud esemed viisid Laki tn asuvasse kokkuostupunkti. K.T ostis tema sõidukisse vastutasuks kütust. /tl 38-42/ 03.06.2011 koostatud K.T kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt ning selgitab, et 2011 aasta talvel (see võis olla veebruari kuu) öisel ajal viibis üksinda Tallinnas XXXasuvate garaažide juures. Oli oma autoga BMWga. Nägi, et üks garaažiuks oli veidi avatud ning tal tekkis mõte sinna sisse tungida ja midagi sealt varastada. Garaažiuks oli lukustatud ripplukuga. Lõhkus luku tangidega katki, millised tal kaasas olid. Sisenes garaaži ja nägi garaažis erinevaid autovaruosi. Võttis garaažist 4 autovelge koos kummidega ja muid autoosi, mäletab, et võttis veel mootoribloki, võimalik, et võttis ka kaks katalüsaatorit, püti ja radiaatori. Garaaži lukud viskas garaažist eemale. Kõik eelnimetatud esemed pani oma autosse ning sõitis koju. Autovaruosad jättis autosse, auto jäi maja ette seisma. Järgmisel hommikul pani kõik varastatud autovaruosad Aleksei garaaži, mis asub Tallinnas, Tallinn-Väike kandis. Tal oli Aleksei garaaži võti kuna viimane unustas selle ühel päeval tema kätte. Peale seda võttis tugevatoimelisi ravimeid (ravimid olid välja kirjutatud heroiini sõltuvuse raviks, Tromadol, Rivatril) ning tänu sellele ei mäleta täpselt, mida edasi tegi ja kuidas täpselt Alekseiga ühendust võttis ja temaga kokku sai, kuna oli ravimitest uimane. Mäletab vaid seda, et ühel päeval oli Alekseiga koos, tema enda autoga ning politsei peatas neid, sai trahvi juhiloata sõitmise eest. Autos olid neil ka need autovaruosad, millised eelnevalt Seebi tänava garaažist varastas. Seda ta ei mäleta, kuhu ja millisesse metallikokkuostupunkti nad need autovaruosad ära viisid, kui palju raha selle eest said. Seda, kuidas saadud raha ära kulutas ta samuti ei mäleta. Kahetseb, et pani toime varguse. /tl 47-49/ 15.07.2011 koostatud Andrei Z ’i kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tema varastas koos Vladimir H ’iga talvel XXX tänaval asuvast garaažiboksist poolenisti avatud ukse kaudu kaks vana radiaatorit, mis neilt ära võeti kinnipidamisel XXX tänava elektrikilbiruumis. Muid kahtlustuses esitatud esemeid nad ei varastanud. /tl 52-57/ Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2011 aastal oli 0 krooni. /tl 75/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AR ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kahtlustatavana ülekuulatud Vladimir H ’i, Andrei Z ’i ja Aleksei Ž ’i ütlusi, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 20.02.2011 kuni 27.02.2011 kella 08.50 paiku ukseluku lõhkumise teel tungis K.T sisse Tallinnas XXXasuvasse AR garaažiboksi nr 9 ja võttis sealt AR’le kuuluvat vara kokku väärtuses 1565 eurot: sõiduauto Porsche 2 mootoriplokki kokku väärtusega 800 eurot, sõiduauto Porsche 4 valuvelge koos Phone Dial rehvidega kokku väärtusega 600 eurot ja summuti väärtusega 65 eurot, tekitades lõhkumisega kahju summas 100 eurot. Kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta võõraid vallasasju eesmärgiga need turustada ning turustamise eesmärgi realiseerimine on tuvastatud ka tunnistaja A.Ž ütlustega, leiab kohus, et süüdistatava jaoks võõraste vallasasjade äravõtmine toimus nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja materjalide kohaselt sisenes K.T teadlikult võõrasse hoonesse ukse tabaluku lõhkumise teel, kõrvaldades hoonesse sisenemist takistanud tõkke. Seega arvestades sisenemise viisi on ilmselge, et sisenemine on toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
lg 2 p 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud sissetungimisega. 4 Kohtueelsel menetlusel on AR esindaja esitanud tsiviilhagi 2565 euro nõudes ning hilisemate ütluste kohaselt on ta tagasi saanud temale kuuluvaid vallasasju 1000 euro ulatuses, mistõttu on hüvitamata varaliseks kahjuks 1565 eurot, sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud esemete maksumust ja lõhkumisega tekitatud kahju. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et K.T varastas kannatanule kuuluvad sõiduauto Porsche 2 mootorplokki, väärtusega 800 eurot, 4 valuvelge koos rehvidega summas 600 eurot, tagumise summuti summas 65 eurot ning tekitas ukselukkude lõhkumisega kahju summas 100 eurot. Seega K.T tekitas kannatanule kahju summas 1565 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud esemete varguse pani toime K.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1565 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.T-lt AR kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust toimepandus, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale
lg 2 p 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puuduvad alaline töökoht ja legaalsed elatusvahendid, millest andis tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellised andmed viitavad sellele, et süüdistataval on seni tasumata rahalised kohustused. Taolised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud viimati Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud kaks aastat tagasi, seega arvestades süü ja tekitatud kahju suurust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni. Samas on süüdistatav toime pannud varguse kvalifitseerival tunnusega koossisuga ning tekitatud varaline kahju ei ole väike. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud pärast eelmise kriminaalmenetluse menetlusesemeks olevat kuritegu, kuid enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada
Arvestades seda, et süüdistatavale on eelmise otsusega mõistetud karistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ja käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritav süütegu on teiseliigiline ning toime pandud erineva tahtlusega, siis tuleb kohtuotsuste kogumis liitkaristust mõistes suurendada käesoleva otsusega mõistetavat raskemat karistust. Kuivõrd süüdistatav avaldas eelmise kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, et teda kahtlustatakse veel ühe kuriteo toimepanemises, so käesoleva 5 kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemises ja sellele vaatamata saadeti kriminaalasjad kohtulikuks arutamiseks eraldi, leiab kohus, et ühe otsusega mõistetav karistus olnuks kuritegude kogumis kergem kui mõistetavate karistuste täies ulatuses liitmise tulemusel moodustuv liitkaristus, mistõttu peab kohus võimalikuks karistusi liites vaid suurendada raskemat üksikkaristust, jättes karistused täies ulatuses liitmata. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatav on olnud eelmise otsusega allutatud käitumiskontrollile ja ta ei ole käitunud kriminaalhooldust takistavalt, millele viitavad ka süüdistatava karistusandmed ning kohtuistungil tutvumiseks esitatud kriminaalhooldaja iseloomustus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava liitkaristuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata eelmise kohtuotsusega määratud tingimustel, jättes selle liitkaristuse täies ulatuses täitmisele pööramata. KrMS § 180 lg 1 sätete kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas oleks menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemise puhul välja mõistetav sundraha summas 480 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning sisuliselt oli eelmise kohtuliku arutamise ajaks süüdistatavale inkrimineeritud tegu menetlejale teada, tulnuks kriminaalasju arutada ühises menetluses ning kuivõrd kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel
lg 1 sätteid leiab kohus, et süüdistatavalt ei saa sundraha summas 480 eurot välja mõista, kuivõrd teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistetav sundraha on süüdistatavalt eelmise otsusega juba välja mõistetud. Mis puudutab ülejäänud menetluskulusid, so määratud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, siis leiab kohus, et arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes määratud kaitsjale makstud tasu kui suurema menetluskulu hüvitamiseks pikema aja jooksul ning kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu kui väike menetluskulu kuuluks hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.