1-13-2608/10

(3)kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel 18 kuulise katseajaga, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxxx xxx Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.O kuriteos KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega üheksakümmend

(90)miinimumpäevamäära. KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. kuuekümne

(60)miinimumpäevamäärani, millele vastab ükssada üheksakümmend kaks

(192)eurot. KarS § 66 lg. 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kuue

(6)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. kolmkümmend kaks

(32)eurot kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 4100064858 ja selgituseks kohtuasja nr 1-132608. Esimese makse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. 1 Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 151.20 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Kaitsja tasu kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osavõtu eest kokku 189.60 eurot jätta riigi kanda. Vabastada D.O ¾ ulatuses sundraha tasumisest ja välja mõista D.O-lt riigi tuludesse sundraha ükssada kakskümmend

(120)eurot. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist s.o. 12 eurot kuus Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-13-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu D.O on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta olles kohustatud Pärnu Maakohtu 06.jaanuari 2010.a. otsuse alusel tasuma NM kasuks kuus 139.01 eurot elatist xx.xxxxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar KH ülalpidamiseks, on alates 17.jaanuarist 2012.a. hoidunud elatise tasumisest kuritahtlikult kõrvale s.o. ei ole maksnud elatist juhutöödest teenitud rahast ega ole asunud alaliselt tööle. 17.jaanuari 2013.a. seisuga moodustas võlg 1900 eurot. D.O tegu on kvalifitseeritud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena s.o KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused D.O tunnistab end süüdi ja kaitsja ei esita samuti süüdistusele vastuväiteid. D.O poolt kohutistungil antud ütlustest nähtub, et kuni 2012.aastani toetas ta lapse ülalpidamist. Pärast seda ei olnud enam tööd. N.M ei ole võimaldanud tal ka lapsega suhelda. Sel põhjusel on süüdistatav pöördunud ka lastekaitsetöötaja poole. Kui süüdistatav on kuskil juhuslikult lapsega kohtunud, siis on N.M lapse ära võtnud ja lahkunud. Nüüd on süüdistataval tekkinud uuesti võimalus elatist tasuda, sest sai Soome alalisele tööle. Enne seda ta otsis tööd ja tegi juhutöid Eestis ja Soomes, et saaks elada. Tööd otsis ta tuttavate kaudu. 2012.aasta suvel ütles N.M, et lapsel ei ole temalt s.o. süüdistatavalt midagi vaja. Süüdistataval on ka teine laps, kelle ülalpidamiseks annab ta raha vabatahtlikult kokkuleppe alusel. 2 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda D.O käitumises tõendatuks. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Pärnu Maakohtu otsus 06.jaanuarist 2010.a. kinnitab, et D.O-lt on alates 07.detsembrist 2009.a NM kasuks välja mõistetud igakuuline elatis 2175 krooni. Kannatanu NM ütlustest (t.l. 2-3) nähtub, et D.O vabanes vanglast 2010.a. märtsis ja pärast seda elasid nad veel natuke aega koos. Praeguseks ei ole nad enam kolm aastat koos elanud. Viimane elatise tasumine oli 12.detsembril 2010.a., mil D.O ema kandis üle 2175 krooni. Laps käib Kehtnas lasteaias ja selle eest tasumisega tekkis võlg. Kokkuleppe kohaselt hakkas D.O maksma alates 2011.a. aprillikuust igas kuus lasteaia tasu 8.31 eurot ja toiduraha. Ülekanded on tehtud D.O elukaaslase HK kontolt. Need summad on vallavalitsuse poolt maha arvestatud N.Mle ette nähtud toimetulekutoetusest. Viimane lasteaiamaks on tasutud 17.jaanuaril 2012.a. Viimati kohtus D.O lapsega 2011.a. mais või juunikuus. Lapse sünnipäeval 11.novembril 2012.a. viis D.O lapsele lasteaeda kommipaki, mille N.M tagasi saatis. (t.l. 36) Kohtutäituri teatis (t.l. 8) kinnitab, et täitemenetluse käigus ei ole kohtuotsust täita õnnestunud. Väljavõte HK pangakontost kinnitab, et viimane arve KH eest on tasutud 17.jaanuaril 2012.a. Lasteaiatasude maksmist 18.novembrist 2011.a. kuni 17.jaanuarini 2012.a. HK poolt kinnitab ka Kehtna Vallavalitsuse andmebaasi väljatrükk. (t.l. 4-6) Maksu- ja Tolliameti teatis D.O tulude puudumise kohta süüdistuses märgitud perioodil (t.l. 13) uuritud tõenditele midagi ei lisa. Süüteo koosseisu ei välista D.O käitumises ka asjaolu, et N.M ei võimalda tal lapsega kohtuda ja on öelnud, et ei vajagi D.O-lt midagi. Kehtna Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja kirjast (t.l. 33-34) nähtub, et 2011.a. suvel pöördus D.O abi saamiseks. Pöördumise kohaselt ei võimalda NM D.O lapsega suhelda. Kui lastekaitse töötaja samal päeval N.Mle helistas ja lapse pärast vastuvõtule kutsus, siis keeldus N.M igasugusest koostööst, väljendus ebatsensuurselt ja teatas, et ei kavatse last D.O-le näidata. Lastekaitse töötaja selgitusi isa õigusest lapsega suhelda N.M kuulda ei võta. Tunnistaja HK poolt antud ütlustest (t.l. 39) nähtub, et D.O on tema elukaaslane. 2011.a. suvel lubas N.M ühel korral lapse isa juurde koju ja nad viisid lapse ka tagasi. Järgmisel päeval tuli nende ukse taha N.M, kes soovis D.O-ga rääkis ja tahtis tunnistajat lüüa. Sellele järgnes D.O ja N.M vaheline kähmlus maja ees ja kohale tuli ka politsei. 2012.a. suvel N.M helistas tunnistajale ja ütles, et ei taha lasteaiatasu maksmist tunnistaja ja D.O poolt. Pärast seda kohtus tunnistaja N.Mga ja viimane ütles, et ta ei taha, kui D.O lapsele midagi toob või annab. Varem maksis tunnistaja oma kontolt lasteaiatasu või tegi D.O seda ise sularahas. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid D.O tegevuses ei ole. Elatise tasumata jätmine ei ole olnud D.O eesmärk, vaid elatis on jäänud tasumata D.O ükskõiksuse tõttu oma kohustuse vastu s.o. kuritegu on toime pandud KarS § 16 lg. 4 mõttes kaudse tahtlusega. Kohtul ei ole alust kahelda, et D.O ei olnud pärast 2012.a. jaanuarikuud alalist tööd ja kindlat sissetulekut, et lapse ülalpidamist toetada. Samas on lapse ülalpidamisest osavõtt vanema kohustus, mille täitmiseks tuleb aktiivselt tegelda sissetuleku teenimise võimaluste otsimisega. Alates 2012.aasta jaanuarikuust ei ole D.O seda teinud ega lapse ülalpidamist materiaalselt ühelgi moel toetanud. Kohus leiab, et mõistetav karistus peab D.O vajalikul määral distsiplineerima ja sundima lapse ülalpidamise kohustust oma võimaluste piires täitma. D.O on asunud 01.aprillist 2013.a. Soomes tööle ja on valmis elatist tasuma. Arutatav kuritegu on alanud katseajal. Kohus leiab, et vangistus võtaks D.O-lt igasuguse võimaluse lapse ülalpidamist toetada ega 3 vastaks tema süü suurusele ja ka kannatanu huvidele. Kohus leiab, et D.O suhtumist lapse ülalpidamise kohustuse täitmisse on mõjutanud ka kannatanu käitumine. Seepärast peab kohus vajalikuks mõista arutatava kuriteo eest rahalise karistuse, mille suurus võib jääda alammäära lähedale. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt võib kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse määramisel arvestada süüdistatava materiaalset olukorda ja vajaduse korral jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kohtul ei ole alust kahelda, et süüdistatava eeldatava sissetulek ei võimalda täita üheaegselt nii ülalpidamiskohustust kannatanu huvides, tasuda riigile menetluskulusid ja kanda muud eluks vajalikud vältimatud rahalised kohustused. Seepärast tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Indrek Saar Kohtunik 4