1-13-3102/14

1-13-3102 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3102 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk erakorraline ettekanne taotlusega määrata T.I-le (ik XXX, elukoht *) Pärnu maakohtu 08.04.2013 kohtuotsusega määratud katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 alusel määrata T.I-le katsejaks kohustus osaleda individuaalkorras „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis tähtajaga 25.10.
3. 2.Edastada määruse ärakiri T.I-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 08.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3102 mõistis kohus T.I KarS § 120, § 121 järgi ja karistas liitkaristusena vangistusega 4 kuud, millest oli ära kantud 1 päev vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus T.I suhtes ärakandmata 3-kuu 29-päevase vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras T.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 28 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 8.04.
4. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 30.08.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuse mittetäitmine -ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1 1-13-3102 T.I võeti arvele 25.04.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, isik mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 120, 121 tunnustel. T.I-le määrati karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust, 18 kuulise katseajaga ja lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumise fakt - T.I teavitas kriminaalhooldusametnikku 01.08.2013 registreerimisel, et on rikkunud kohtu määratud kohustust. 29.08.2013 saabusid Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuurist tellitud väärteomaterjali nr 257013002209 koopiad. Kiirmenetlusotsusest nähtub, et T.I tarvitas avalikus kohas Säästumarketi parklas 18.07.2013 kella 21.16 ajal alkohoolset jooki ( õlu) . Tuvastati alkoholijoove suuruses 0,33 mg/l kohta ja isik tunnistati süüdi AS § 70 rikkumises. Karistuseks määrati rahatrahv 12 eurot ja mis on T.I poolt tasutud 05.08.2013 (lisa 1, 2) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST T.I kirjutas omakäelise seletuskirja 01.08.2013, kus tunnistab kohtu määratud kohustuse rikkumist ja palub veel ühte võimalust. T.I on nõus võtma endale lisakohustuse katseajaks ja osalema sotsiaalprogrammis (lisa 3). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune on kestnud katseajal väga korrektselt käinud registreerimistel (lisa 4) ja olnud koostöövalmis kõikideks tegevusteks, aruteludeks, analüüsideks ning seetõttu näeb kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on veel ressursse isiku käitumismustrite mõjutamiseks. T.I on *ulatuses, kuid ta käib ka ametlikult OÜ ´s *l tööettevõtulepingu nr *alusel, mille isik on esitanud kriminaalhooldajale. Kriminaalhooldaja on vestelnud ka tööandjaga. Kriminaalhooldusalune elab püsivalt koos emaga üürikorteris * ja oma endise * st. kannatanuga suhtleb vähem. Kriminaalhooldaja on suhelnud ka kannatanuga ja kelle sõnul neil tõesti ei ole enam T.I-ga konflikte. Kuna kriminaalhooldusalune tunnistab, et alkoholijoobes võib osades situatsioonides kiiresti ärrituda ning olukorraga toimetulekuks kasutada füüsilist vägivalda siis oleks otstarbekas analüüsida põhjalikumalt sotsiaalprogrammi " Eluviistreening" raames isiku riskiolukordi ja toetada tema motivatsiooni kaine eluviisi kasuks katseajal. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses olevaid kõiki vahendeid ei ole veel proovitud ja seega on hetkel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine ennatlik ning T.I-le oleks otstarbekas määrata täiendav lisakohustus - osaleda individuaalkorras "Eluviistreeningu" sotsiaalprogrammis tähtajaga 25.10.
5. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 08.04.2013 otsusele on T.I kohustatud 18-kuulise katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.I 18.07.2013 on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. T.I on ka ise rikkumist tunnistanud. Alkoholi tarvitamise keeld on T.I-le kohtuotsusega pandud seetõttu, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes olles ja tema õiguskuuleka käitumise üheks eelduseks on kindlasti see, kui ta ei tarvitaks alkoholi. 2 1-13-3102 Kriminaalhooldaja on kirjeldanud, et T.I katseaeg, mis on kestnud nüüdseks pea 5 kuud, on kulgenud positiivselt – T.I käib korrektselt registreerimisel, isik on koostöövalmis, *. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna T.I käitumine katseajal on olnud positiivne, siis kriminaalhooldusel on veel ressursse, et T.I käitumismustrit mõjutada ja seega ei ole käeoleval ajal vajalik karistuse täitmisel pööramine, kuigi i.T.I on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku, et T.I läbiks individuaalkorras sotsiaalprogrammi „Elusviisitreening“. T.I on sellise täiendava kohustuse võtmiseks nõusoleku andnud. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud ajaoludest, tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ja seda just arvestades senise katseaja positiivse kuluga. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt välja pakutav programm on individuaalne, s.t, et arvestatakse just programmis osaleva isiku vajadusi ja seega peaks programmi läbimisel olema tulemus isiku jaoks kõige tulemuslikum. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja T.I-le tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus - osaleda individuaalses sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ tähtajaga 25.10.
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3