5,
2 ja lg. 3 p. 1 sätetele, samuti Politsei ja Piirivalve seaduse § 7´23; § 7´24 lg. 1, § 7´24 lg. 6´2 ning Mõõteseaduse § 5 lg. 1 sätetele. Vanemväärteomenetleja Kairi Palits viitab väärteootsuses, et Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus" on kinnitatud 01.01.2010.a Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00136) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg. 2 p. 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse eeltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik juhtis 18.05.2013.a kella 10:41 ajal Harjumaal Raasiku vallas Lagedi-Aruküla-Peningi tee 8.km mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 milligrammi ning väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Kohtuvälise menetleja seisukohalt, väärteomaterjalist selliseid erandlikke ajsaolusid ei ilmne, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja U.S-ile karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800.00 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 2 KAEBUSE SISU U.S esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub muuta väärteoasjas 2302,13,006511 05.06.2013.a tehtud otsust osaliselt, nimelt lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt peeti kaebuse esitaja kinni Raasiku vallas LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI tee 8. kilomeetril 18.05.2013.a kell 10:41 toimunud politseioperatsiooni käigus, mootorsõiduki Ford FOCUS (reg XXX) roolist, kus tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,33 mg. Samal päeval koostati vastav väärteoprotokoll politseiametnik Ruudi Räimtaali poolt, kus fikseeriti väärteo kvalifikatsioon
2 alusel. 05.06.13.a koostati PPA menetlustalituses otsus, kus muuhulgas fikseeriti rikkumine normatiivselt (
5), kinnitati rikkumise kvalifikatsioon (
2) ning rikkumisega seotud kergendavad asjaolud. Ühtlasi viidati raskendavate asjaolude puudumisele. Kaebuse kohaselt U.S eksimust ei eita ja kahetseb sügavalt toimunut. Politseireidi ajal oli ta alkoholileiu osas üllatunud ning veelgi enam karistuse karmuses. Kaebuse esitaja oskab vastavat asjaolu seletada eksimusega organismi tunnetuses, sest rooli istudes oli U.S täiesti veendunud, et alkoholijoovet ei ole. Veelgi enam olid autos ka tema vanemad, kes omavad juhilube ning keda kahtluse korral oleks saanud kasutada sõiduki juhtimisel. Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et väär on isikute karistamisel kasutada nn „konveierit", kus asjaoludesse süüvimata mõõdetakse kõikidele võrdselt ja ühiskondlikku tellimust arvestades vajadusel ka proportsioonidest väljuva karistusmääraga. Siinjuures peab kaebuse esitaja silmas olukorda, kus
2 näeb ette 300 trahviühikut määra eest 0,25 - 0,74 mg. Ligikaudu 0,25 mg seob trahvimääraga 100 trahviühikut, 0,5 mg 200 trahviühikut ning 0,74 vastavalt 300 trahviühikut. U.S nõustub, et seadus annab õiguse menetlejale otsustamiseks, kuid kaebuse esitaja hinnangul peaks asjas olema ka loogika, vastasel juhul kaotaks kaebeõiguse institutsioon oma mõtte ning see ei oleks kooskõlas seadusega. U.S seisukohalt otsuse tegemist peab kaaluma ja selleks on olemas nn abivahendid kergendavate ja raskendavate asjaolude näol, mis on teatavat laadi preventiivsed ning mis peavad samuti oma mõju näitama, vastasel juhul devalveeritakse õiguskorra normatiivset tähendust. Ka Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse määramisel peab see vastama toime pandud teo iseloomule ega tohi olla kättemaksev. Sellest tulenevalt on väärteootsus kaebuse esitajale ehmatav, sisult ebaproportsionaalne, ebaõiglane ja temale täiendavat koormist loov ning selle otsusega karistatakse mitte ainult teda vaid ka tema kogu peret. Kaebuse esitaja soovib, et arvestatakse asjaolusid, milles ta oli ja juhindutaks temale karistuse määramisel praktikast, et lisakaristuse määramine
Kaebuse kohaselt on U.S leidnud alates 03.06.2013.a töökoha ning tasunud ka rahatrahvi. Ettevõtte kontor, kus ta töötab, asub Põhja-Tallinnas Sõle tänaval. Tööpäevad algavad kell 8.00 ja lõppevad kell 17.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.