4-13-4120/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-4120 Kohtunik Tiit Lõhmus Väärteoasi S.P väärteoasi LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik S.P Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere Menetlusalune isik S.P isikukood xxx, elukoht Villemi 9-3, Ignase, Haaslava vald, Tartumaa prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 147 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 otsus lisakaristuse kohaldamise osas muutmata ja menetlusaluse isiku S.P apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
4. Tartu Maakohus tunnistas S.P süüdi LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 12 päeva aresti, millest 2 päeva tuleb ära kanda ja 10 päeva asendati üldkasuliku tööga. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võttis maakohus S.P-lt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.
5. Maakohus põhjendas lisakaristuse mõistmist alljärgnevalt. Lähtudes S.P süü raskusest – ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 32 km/h, juhtides sõidukit alkoholijoobes ja tegi seda suvel ühel kõige sagedasema liiklusega ajal võidupühal, jaanilaupäeval ning koolide lõpupidude ajal, kujutades enda sellise käitumisega reaalset ja suurt ohtu nii endale kui ka kõigile teistele temaga samas kohas ja samal ajal liikluses osalenud isikutele, sh nii jalakäijatele kui ka teiste sõidukite juhtidele ja neis sõidukites viibinud isikutele – on põhjendatud lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel S.P-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni alammääras, s.o 3 kuuks. Kuna varasemalt ei ole karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt S.P-lt juhtimisõigust ära võetud ja teda ei ole varasemalt joobes juhtimise ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatud, siis piirdub kohus juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 224 lg 3 punktis 1 kajastatud miinimummääraga – 3 kuuga. 25.04.2013 karistati S.P küll LS § 207 alusel, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest 5 trahviühikuga, s.o 20 euroga (mis karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt on 03.06.2013 seisuga tasumata), kuid see on teiselaadne liiklusnõuete rikkumine ja sanktsioonist nähtuvalt joobes juhtimisest ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamisest kergem liiklusnõuete eiramine. Võidupüha ja jaanilaupäeva esimestel minutitel toimepandu eest aresti kohaldamine ja lisakaristusena juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmine ei saanud olla ja ei saa olla S.P-le üllatuseks, kuna juba vähemalt 1 nädal enne jaanilaupäeva selgitati massimeedias, et politsei on võidupüha, jaanilaupäeva ja jaanipäeva paiku aktiivselt liiklusjärelevalvet teostamas ja püüdmas nii joobes juhte, lubatud sõidukiiruse ületajaid kui ka teisi liiklusrikkujaid ning hakkab ülimalt suure tõenäosusega taotlema sellisel ajal liiklusnõudeid rikkunud juhtidele kohtult areste ja juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna Tartumaal peeti ka nn eeljaanitulesid (näiteks Ülenurmes) ja 23.06.2013 paiku oli lisaks võidupühale tegemist ka koolide lõpetamise ja lõpupidude ajaga, siis ei kahanda S.P toimepandu ohtlikkust ja süüd asjaolu, et ta pani joobes juhtimise ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise toime võidupüha ja jaanilaupäeva esimestel minutitel. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
6. S.P taotleb maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas ja juhtimisõiguse äravõtmise asemel üldkasuliku töö kohaldamist. 3.
7. Apellatsiooni kohaselt sai S.P äsja uuele töökohale prooviajaga ning töölevõtmise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu. S.P märgib, et praegu on väga raske tööd leida ja ta ei soovi sellest võimalusest oma hooletuse tõttu ilma jääda. Apellatsiooni kohaselt peab S.P maksma üüri ja ülal pidama vanglast vabanenud venda ning ilma juhilubadeta jääks ta ilma töö ja elamispinnata. S.P märgib, et on oma veast õppinud, tunnistab oma süüd ja võiks kanda juhtimisõiguse äravõtmise asemel teist karistust, näiteks teha üldkasulikku tööd. Vastus apellatsioonile
8. Väärteomenetleja esindaja nõustub apellatsioonile esitatud vastuses maakohtu põhjendustega ning on seisukohal, et S.P-le mõistetud põhi- ja lisakaristus on põhjendatud, vastab rikkumise raskusele ning on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega. Väärteomenetleja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et S.P ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit võimalikule uuele töökohale asumise kohta, mis võimaldaks hinnata, kas 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa selliseid tagajärgi nagu apellatsioonis on kirjeldatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lisakaristuse kohaldamise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel ei ole alust. 5.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on S.P süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi arvesse võttes põhjendatud lisaks põhikaristusena kohaldatud arestile T. Jurisilt juhtimisõiguse äravõtmine. S.P ületas lubatud sõidukiirust 32 km/h, juhtides seejuures sõidukit alkoholijoobes ja seades sagedase liiklusega jaanilaupäeval potentsiaalselt 2 ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Võttes lisaks arvesse, et S.P on varem väärteokorras karistatud ning mõjutamaks teda edaspidi samalaadsetest tegudest hoiduma, on ringkonnakohtu hinnangul S.P-lt miinimumilähedases määras juhilubade äravõtmine vajalik ja proportsionaalne lisakaristus. Vaid põhikaristusena aresti kandmine ja üldkasuliku töö tegemine ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka piisav karistuse üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks. Nimelt on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-26-03 ja hilisemas kohtupraktikas rõhutatud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Ringkonnakohtu hinnangul aitab eeltoodut arvesse võttes lisakaristusena lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine S.P puhul karistuseesmärke saavutada ega kujutaks toimepandu eest süüdimõistetu suhtes ebamääraselt rasket tagajärge. 5.
11. Ringkonnakohus nõustub väärteomenetleja poolt apellatsioonile esitatud vastuses märgituga, mille kohaselt puudub alus arvata, et S.P-lt juhtimisõiguse äravõtmine oleks liiga range karistus. S.P on apellatsiooni kohaselt väidetavalt äsja leitud töökoha kohta esitanud vaid paljasõnalisi väiteid, esitamata ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, mis annaksid aluse arvata, et juhtimisõigusest sõltuks olulisel määral tema varanduslik seisund ja toimetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada, et just juhtimisõiguse äravõtmine tingiks menetlusaluse isiku majanduslikult raske olukorra, eriti arvestades asjaolu, et kohtueelses menetluses avaldatud isikuandmete kohaselt oli S.P ka juhtimisõiguse omamise ajal töötu. Seega puudub alus apellatsioonis esitatud väidete pinnalt lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. 5.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S.P-le kohaldatud lisakaristus on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus 3